Inimene võis püsti kõndima hakata kohe puu otsast tulles ({{commentsTotal}})

Foto: kidspast.com

Ungarist leitud 10 miljoni aastane puusaluu võib aidata paremini mõista, kuidas inimene kahel jalal kõndima hakkas.

Puusaluu kuulus tänapäevaste inimeste ja tänapäevaste ahvide omaaegsele sugulasele rudapitekusele. Selle leidis Põhja-Ungari Rudabįnya linna lähedalt Toronto Ülikooli antropoloog David Begun.

Rudapitekuse luid on leidnud ka varem, kuid puusaluuleid on midagi tõeliselt haruldast.

Teadlasrühm eesotsas Carol Wardiga Missouri Ülikoolist analüüsis leitud luu ehitust ja järeldas selle põhjal, et rudapitekus võis kehahoiakult olla rohkem inimese moodi kui tänapäeva Aafrika inimahvid.

Üldiselt olid rudapitekused pigem siiski ahvilikud – liikusid puuoksi mööda, hoides neist kinni pigem käte ehk esijäsemetega ja lastes keha rippu.

Kuid nagu Ward, Begun ja kaasautorid ajakirjas Journal of Human Evolution väidavad, oli rudapitekuse vaagnapiirkond paindlikum kui tänapäeva inimahvidel, mistõttu võis ta maapinnal liikuda üsnagi inimpäraselt püstjas asendis.

Autorite väitel annab see asjaolu alust oletada, et ka inimeste otsesed esivanemad võisid püstise kehahoiaku omandada juba enne maapealse eluviisi lõplikku omaksvõttu ja jätta neljakäpakil liikumise suuresti vahele.

Kui inimesed põlvnevadki pigem rudapitekuse sarnastest eellastest, siis võis üleminek püstisele kehahoiakule kulgeda evolutsioonilises mõttes sujuvamalt kui tänapäeva inimahvide sarnastest eellastest põlvnenuna.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: