Lume hulka mägedes on olnud keeruline määrata, sest satelliitpilt näitab küll lume levikut, kuid mitte selle paksust.

Melissa Wrzesien Põhja-Carolina Ülikoolist ja ta kolleegid kõrvutasid nelja üleilmset mäestikulume andmebaasi. Need olid omavahel päris heas kooskõlas.

Kuid mitme Põhja-Ameerika mäeaheliku kohta tehtud üksikasjalikud arvutisimulatsioonid andsid hoopis teistsuguseid tulemusi. Nende järgi lasub neil ahelikel 40 kuni 66 protsenti rohkem lund ja jääd, kui seni arvatud.

Kui samamoodi on alahinnatud lumehulka ka mujal maailmas, siis peaks globaalselt mäestikulund leiduma seni arvatust üle kahe korra ehk tervelt 1500 kuupkilomeetri võrra rohkem.

Kui kogu see lisalumi ühekorraga sulaks ja jõuaks maailma jõgedesse, suureneks neis vee hulk neli protsenti.

Wrzesien ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistulemustest ajakirjas Water Resources Research.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.