Seni said praktilisemate õppekavade lõpetajad rakenduskõrghariduse diplomi ja akadeemilisema programmi lõpetajad bakalaureusekraadi.

"Nüüd saavad kõik need, kes sel sügisel kõrgkooli lähevad, lõpetades ühtmoodi bakalaureusekraadi," ütles ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oad.

"Seadus tuli elule järele. Bakalaureuseõppel ja rakenduskõrgharidusel pole muud vahet kui see, et rakenduskõrghariduse erialad on praktilisemad, rohkem seotud tööturuga. Seni tekitas kaks erinevad diplomit segadust, eriti välismaal. Nüüd on asi selgem, Eestist väljapool on ühtne bakalaureusekraad lihtsamini mõistetav," ütles Oad ja lisas, et selle sammuga astub Eesti kõrgharidus lähemale sellistele riikidele nagu Saksamaa ja Šveits.

Saksamaal saab mõnedes rakenduskõrgkoolides omandada isegi doktorikraadi," sõnas Oad.

Tema sõnul kehtivad kõrgharidusseaduse järgi nii rakendus- kui ka akadeemilisele kõrgharidusele samad nõuded, erinevus on vaid selles, et rakenduskõrghariduse üliõpilane omandab lisaks alusteadmistele oskused ka kindlal erialal töötamiseks.