Peamiselt tegelevad Eestis vesinikutehnoloogia arendustegevusega Tartu Ülikooli teadlased ja teaduspõhine ettevõte Elcogen. Firma toodab tahkeoksiidseid kütuseelemente, kuid Eestis nende toodetele turgu ei ole. Ettevõtte kodulehel seisab, et kütuseelemente saab kasutada nii majapidamistes, transpordis, tööstuses kui ka energia salvestamiseks. Seega on vesiniku baasil toodetud kütused universaalsed.

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor Enn Lust ütles, et arendustegevust Eestis pidurdab suuresti rahastus. "Põhiliselt takistab seda Eestis usu ja tahte puudumine vesinikuinitsiatiiviga Euroopaga ühel lainel liikuda," põhjendas Lust. Samas teadis Lust lisada, et Eestis on viis kuni seitse vesinikkütusel liikuvat autot, mida tuleb paraku tankimas käia Soomes.

Professori sõnul käib peamine arendustegevus laboritasemel ja muud peale demoprojektide esialgu teha ei saa. "On vaja ette valmistada inimeste teadlikkus vesiniktehnoloogiate eelistest ja puudustest," ütles Lust. Teadlase sõnul leiavad nii parlament kui ka Balti Assamblee, et vesinikkütuste kasutamist peaks hakkama Eestis kommertsialiseerimima. Hetkel teevad teadlased ainult väiksemaid projekte.

Õhusaastet ei teki

Enn Lust selgitas, et vesinikkütuseid saab toota väga paljudel eri viisidel. Kuid kõige olulisemaks tõi ta rohelise vesiniku tootmise. Seda tehakse tuule- ja päikeseenergiast elektrolüüsi abil. Seetõttu ei teki ka CO2-te ega kasvuhoonegaase.

Võimalus toota energiat mereveest

Maailma esimese vesinikaleva Energy Observeri kapten Jean-Baptiste Sanchez ütles ERR-ile, et energiat toodab laev mereveest. Sanchez selgitas, et vesiniku saab kätte läbi kolmeetapilise destileerimisprotsessi. Esmalt destilleeritakse merevesi ning saadakse sellest joogivesi.

See vesi tuleb omakorda deioniseerida. Viimase etapina toimub elektrolüüs ja selle tulemusena eralduvad vesinik ja hapnik. Kapten lisas, et hapnikule energeetilist kasutust leitud ei ole ja see paisatakse õhku. Vesinik surutakse kokku ja pannakse balloonidesse.

Laevakapten lisas, et rõhk balloonides on 350 baari ja ühte ballooni mahub ligikaugu 62 kilogrammi vesinikku. Elektrokeemilise reaktsiooniga on võimalik vesinikust toota energiat, mida Sanchezi sõnul kasutatakse nii mootorite tööks kui ka laevas tarbimiseks. Energy Observeri pardal olid lisaks ka päikesepaneelid.

Sanchez rääkis, et kui Energy Observer saab vesiniku jõul tervele maailmale tiiru peale teha, siis peaks ka terve maailm saama olenemate oludest kasutada vesinikust toodetud energiat.

Laev alustas oma ekspeditsiooni 2017. aastal ning on praeguseks seilanud Vahemerel ja Läänemerel. Laev naaseb kodusadamasse 2022. aastal. Kuue aastaga on laeval plaanis külastada 50 riiki, millest praeguseks on külastatud 20. Avamerejaht on praeguseks läbinud üle 12 000 meremiili.