Kalaparvede käitumisreeglid on kehtinud miljoneid aastaid

Kalad ujusid kümneid miljoneid aastaid tagasi enamvähem samamoodi parvedes nagu tänapäeva kaladki. Parves liikumise reeglid olid juba siis üsna samasugused kui nüüd.
Nii väidavad teadlased, kes on uurinud kivitükki, mis sisaldas 257 väikese kalakese fossiili. Kalad on mingil põhjusel otse ujumise pealt hukkunud, võib-olla näiteks liivavaringu alla jäänud.
Jaapani ja Ameerika teadlased eesotsas Nobuaki Mizumotoga Arizona Osariigiülikoolist leidsid kalaparvega kivitüki ühest Jaapani muuseumist.
Kivistise vanus on umbes 50 miljonit aastat. Kalad kuuluvad tänaseks välja surnud liiki Erismatopterus levatus.
Mizumoto koos oma kolleegidega rehkendas iga kala asukoha ja orientatsiooni põhjal välja, kuhu ta oleks järgmisel hetkel jõudnud. Nii said nad aimu, kuidas kalad parves võisid liikuda.
Nad kirjutavad Briti Kuningliku Seltsi toimetistes, et neil õnnestus tuvastada kaks peamist liikumisreeglit, mis kehtivad kalaparvedes tänaselgi päeval.

Esiteks, kalad hoiavad oma lähemate naabritega teatavat minimaalset vahemaad, et mitte kokku põrgata. Teiseks, pisut kaugemaid parvekaaslasi püütakse endast mitte enam kaugemale lasta.
Nende kahe lihtsa reegli toel liigubki kalaparv ühtse tervikuna ja üsna korrapäraselt. Nii nagu tänapäeval, nõnda ka juba ammumöödunud aegadel.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Marju Himma