Péter Halácsy on ebatavaliselt edukas ungari iduettevõtja. Tema loodud tarkvararakendus Prezi on kümne aastaga asendanud 75 miljoni inimese jaoks PowerPoindi esitlused. Halácsy on aga üks omamoodi ettevõtja: iga tema uut algatust saadab investorite raha, kuid veel erilisemaks teeb selle kõik asjaolu, et tema ettevõtete mõte on muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist.

ERR Novaator kohtus Halácsyga iduettevõtlus- ja tehnoloogiakonverentsil Latitude 59 ning uuris, mis on tema ettevõtmiste edu taga.

Võtame esimeseks näiteks Prezi. Prezit on kümne aasta jooksul hakanud kasutama 75 miljonit inimest. Nad on loonud üle 200 miljoni avaliku prezi ehk esitluse, mida on vaadanud enam kui miljard inimest. Kahel esimesel aastal said nad vaid 1,5 miljonit dollarit investorite raha. Aastal 2013 aga juba 57 miljonit. Ühe Kesk- ja Ida-Euroopa riigi idufirma kohta on see väga suur summa ja väga suur üleilmne edu. Kuidas see Halácsyl õnnestus?

"Mul oli vaja esitluse tegemise tööriista ja minu sõbral oli vaja esitluse tööriista. Niisiis me tegimegi enda esitluste tegemise tööriista, sest me arvasime, et on lihtsam oma mõtteid edasi kasutades info esitamiseks ruumilisi suhteid: saad sisse ja välja suumida. Mulle meeldib oma mõtteid struktureerida ning PowerPoindi slaididel ei saa ma seda teha."

Halácsy lihtsakoelise ja pisut naiivsegi Prezi sünniloo taga on aga tegelikult suurem plaan: mõjutada inimeste mõttemaailma. Harward Business Review tegi uuringu, millega nad tõestasid, et kui inimene vaatab prezi esitlust, jääb talle rohkem infot meelde.

"Me aktiveerime inimese aju teistmoodi kui slaidid teeksid. Teine asi on, et kui sa teed ise prezi esitlust, mõtled sa rohkem ja teist moodi, sest sa peab struktureerima, pead tegema terve rea otsuseid - miks sa paned midagi paremale, midagi vasakule, kui palju ja millest sa rääkida tahad? See paneb sind oma teemale mõtlema rohkem kui lihtsalt slaidide tegemise kontekstis."

Pole mõtet eraldi õpetada meeskonnatööd

Võtame teise näite: Budapesti Kool (Budapest School), milles ta on loonud uudse haridussüsteemi, kus koolid on loodud lähtuvalt sellest, mida peavad parimaks õpetajad. See idee taga on ka üks üsna lihtne lugu. "Kolm aastat tagasi hakkas mu vanem poeg minema kooli. Sain aru, et meil Ungaris on probleem, noh, see probleem on ka Eestis ja paljudes muudes riikides. On rida häid kaasaegseid koole, aga nendesse on suur tung ja pikk järjekord. Ja mulle ei meeldi seista järjekorras," märgib Halácsy naljatades.

Aga mis siis, kui me üürime kooli tarvis ruumid, palkame õpetajad ja laseme neil teha täpselt seda, mida nad peavad laste jaoks heaks. Halácsy jättis kõrvale riiklikud õppekavad ja haridusministeeriumi. "Kodus oma last kasvatades ja õpetades ei ole sul vaja õppekava. Vanemaks olemiseks pole vaja sertifikaati."

2015. aastal alustas siis selline õpetajate juhitud kool kolmes väikeses korteris. Praeguseks on 300 õpilast 11 erinevas kohas üle Budapesti. Erinevas vanuses lapsed õpivad koos väikestes gruppides ning neid õpetavad õpetajad, samuti väikestes gruppides. Halácsy rõhutab, et meeskonnatööd ei ole mõtet eraldi õppida, seda peab harjutama meeskonnana töötades. Selle võrdluseks toob ta tavakoolis olukorra, kus õpetaja on sageli üksi 30 õpilase ees, samas mitmekesi koos õpetades jaguneb nii töökoormus kui ka vastutus ning meeskonnana tekib rohkem uusi ideid. "Õpetaja on loominguline, kui ta on loomingulises keskkonnas. Sa ei saa eeldada, et ta on loominguline, kui sa ei muuda süsteemi."

Selles koolis ei ole tavakooli mõttes ainetunde ning hindeid ei panda. "Me ei pane ju ka idufirmadele nende tegevuses hindeid, sa hindad firmat selle järgi, mis on tema väärtus tervikuna, kuidas ta toimib ja kuidas ta suhestub teiste idufirmadega."

Budapesti Kooli tunnustab sel aastal ametliku haridusasutuse ja õppekavana ka Ungari haridusministeerium ehkki kooli peetakse praegu jätkuvalt üleval õppemaksust, mis on enam kui 300 eurot kuus.

Selle uudse lähenemisega kooli taga on aga taas Halácsy inimeste mõttemaailma muutmise eesmärk: "Vanemad süüdistavad õpetajaid, õpetajad süüdistavad vanemaid ja kui nad satuvad ühte ruumi kokku, siis süüdistatakse valitsust." Selleks, et kool oleks loominguline, arendav ja meeskondlik arengukeskkond, tuleb traditsioonilisse koolisüsteemi tuua teistsugust lähenemist.

Kes võtab üles plattopsi?

Võtame kolmandaks näiteks "Kangelaste väljaku" (Heroes Square), mille eesmärk on muuta ungarlaste mõttemaailma. Viimane, muide, pole kuigi erinev eestlaste omast: tahtmine näha kõiges pigem negatiivset, muretseda ja otsida süüdlast.

"Igaüks on kangelane. Kangelane pole keegi, kes loo lõpus surma saab, vaid see, kes on valmis tegutsema muutuste nimel," võtab Halácsy selle idualgatuse mõtte kokku.

Eesmärk on koolitada ja julgustada inimesi tegutsema ning muutma asju, mis neile ei meeldi. Näiteks kui sa oled üksi oma isiklikus aias ja seal vedeleb maas plasttops, siis sa võtad selle üles ja paned prügikasti. Kui aga oled avalikus pargis koos sadade inimestega ja plasttops vedeleb maas, siis arvab igaüks, et keegi teine peaks selle üles korjama.

Halácsy Heroes Square tahabki eesmärgiks seada selle, et ka sadade inimestega koos olles tahaksid inimesed indiviididena teha tegusid, mis muudavad kõigi jaoks keskkonda ja mõtteviisi paremaks.

Raha ligimeelitamine on vaid kommunikatsiooni küsimus

Paljud tahavad muuta maailma paremaks, Halácsy aga suudab sellesse kaasata investorite raha. Kuidas see võimalik on, sest võiks ju eeldada, et sotsiaalsest ettevõtlusest ja inimeste mõttemaailma muutmisest just kuigi suurt tulu pole investorite jaoks tagasi oodata?

"Maailmas on raha. On rohkem raha kui me vajame, aga see raha otsib põhjust ja teemasid. Asi ei ole rahas, vaid kestliku organisatsiooni loomises," sedastab Halácsy. Kui sul on toimiv organisatsioon, mis lahendab tegelikke probleeme, siis on raha ligimeelitamine ainult kommunikatsiooni küsimus.

Ei saa jätta kõrvale ka asjaolu, et tegu on siiski ungarlasega ja Ungari iduettevõtetega. Kui lihtne või keeruline on meelitada investorite raha Kesk- ja Ida-Euroopa idufirmadesse ning kas kümnendi jooksul on midagi ka muutunud?

Halácsy märgib, et kümnendi eest pidas ta vajalikuks kolida San Fransiscosse, et olla lähemal idufirmade "hällile" ja seal parimatelt õppida. Aga nüüd võrdleb ta Kesk- ja Ida-Euroopat selle sama kohaga, lihtsalt kõik ei asu nii lähestikku koos. Enam pole vahet, kas alustad idufirmaga Budapestis või Tallinnas.

Eesti puhul tõstab Halácsy esile ettevõtte loomise lihtsust: sa saad osta 70 euro eest teenuse, mis aitab sul alustada ettevõttega, pakub kohe lahendused raamatupidamiseks ning kõigeks muuks, mis käib ettevõtluse juurde. See on Halácsy sõnul oluline selleks, et ettevõtja saaks keskenduda põhitegevusele ja oma organisatsioonile.

Küsimusele, miks ta tahab maailma muuta, vastab Péter Halácsy: "Ma ei taha maailma muuta. Ma tahan muutusi kohalikul tasandil nii, et meil kõigil oleks parem elada."