Võimu saamise meetodid võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud ({{commentsTotal}})

Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad.
Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad. Autor/allikas: roya ann miller / Unsplash

Sotsiaalteadustes on oluline võtta arvesse võimalikult paljusid tegureid, mis mõjutavad ühiskonna toimimist. Võtame näiteks onupoja- ja semupoliitika, mida demokraatlikes lääneriikides peetakse taunitavaks, võidakse mõnes muus kultuuriruumis näha omaette väärtusena. Miks see nii on, selgub värskest doktoritööst.

Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad. "Me oleme kõik pärinud valgustusajastu ratsionaalsuse, kuid mõnikord esineb konflikte, lahendamatuid probleeme või arutust," märgib György Schöpflin, kes täna kaitseb Tallinna Ülikoolis sel teemal doktoritöö.

Schöpflini väitekiri aitab eelmainitud probleeme lahendada ja selgitada. György Schöpflini üks põhiline eeldus on, et poliitikat puudutavaid nähtusi on väga raske mõista, kui eirame nende aluseks olevaid sotsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad inimeste käitumist üksikisiku ning veelgi rohkem kollektiivsel tasandil.

Ta leiab, et Läänemaailma usk, et teatud valitsemisvormid on juba iseenesest paremad ja eelistatavamad kui teised. Ja see tuleneb just sellest, et ei pöörata tähelepanu konkreetse ühiskonna sotsioloogilistele eripäradele ja seega pruugita võtta neid poliitiliste otsuste tegemisel arvesse.

Schöpflini väitekiri käsitleb tervet rida erinevaid fenomene, mis võivad esmapilgul näida täiesti isenäolised ja üksteisega mitte seotud. Näiteks hõimlus ja laiendatud perekond, mis on väljaspool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas.

Onupoja- ja semupoliitika, millest Läänes räägitakse negatiivselt, võib olla aga kuskil mujal moraalselt väärtustatud ja kiiduväärne perekondlik lojaalsus. Ta lisab, et doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile.

Doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile ning tema lähenemine on rangelt multidistsiplinaarne. Väitekirja keskne metodoloogiline tees ongi see, et ühiskonnateadustes on ülioluline tähelepanu pöörata topelthermeneutikale ehk suhete dünaamilisusele ja vastastikkusele mõjule, ning vastastikusele võimendamisele.

Seda aga eiratakse järjepidevalt, mis põhjustab omakorda ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme.

Doktoritööl on kaks osa. Esimeseks on väitekirjaga samanimeline monograafia "Politics, Illusions, Fallacies" (2012), kus autor vaatleb poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi, et aru saada, kuidas inimesed tajuvad vääriti poliitilisi protsesse ja seetõttu teevad nende kohta ekslikke järeldusi. Need nimelt võivad avaldada mõju poliitikas toimuvale ja selle lõpptulemustele.

Teine osa algab kahe teoreetilise teesiga: erinevat tüüpi sotsiaalsed ja kultuurilised "lõksud" (nurjatud probleemid, tupikud, apooriad, Zugzwang) ning kultuurilised traumad.

György András Schöpflin on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant, sotsiaalteadlane ja Euroopa Parlamendi Ungari saadik ning tema doktoritööd "Poliitika, illusioonid, eksijäreldused" juhendas Tallinna Ülikooli professor Peeter Selg. Oponendid on TLÜ professor Liisi Keedus ning Kenti Ülikooli emeriitprofessor Frank Furedi.  

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: