Arvuti kohta öeldakse, et see on just nii loll kui selle kasutaja. Paned sisendisse prahti ja saad väljundist prügi. Mine tea, millele mõtlesid paar USA ajalehte ja endiste ajakirjanike loodud riigi toimimise läbipaistvust edendav organisatsioon, kui nad söötsid masinasse üle miljoni seaduseelnõu. Igatahes oli tulemus täis üllatusi.

Ajalehed USA Today ja The Arizona Republic koos Avalikkuse Terviklikkuse Keskusega lasid võimsal tehisintellekti jooksutaval arvutiklastril analüüsida viiekümne osariigi seadusalgatusi. Vaatamata võimsale arvutipargile kulus projektile kaks aastat.

Arvutialgoritmid võrdlesid seaduste algatamise tekste mitmesuguste huvirühmade seast pärit infomaterjalide ja poliitiliste pöördumistega. Masinliku väsimatusega mustreid ja seoseid otsiva tekstikaevanduse tulemusel eristati eelnõudest tähendusi, lausefragmente, sünonüüme ja muud sõnamassi peituvat informatsiooni.

Rahva seast usalduse peale valitud esindajad võtavad töö vastu lubadustega seista valijate huvide eest. Nad saavad rahva käest palka elukorralduslike probleemide märkamiseks ja nendele lahenduse leidmiseks. Seadusandliku kogu töö väljenduseks on seaduste loomine.

Järelikult peaksid seadused omama vähemalt kahte tunnust. Nende sisu on rahvaesindajate vaimse töö vili ning nende mõju ja võim kaitsevad valijaid ning hoolivad nende huvidest. Tegemist on lihtsa ja läbipaistva kokkuleppega, mida rõhutavad valitavad isikud ise hea meelega alatasa.

Võib-olla luuakse tulevikus mõni seadus, mis keelustab taolise eelnõude analüüsi? Masinlik tähelepanelikkus võib õõnestada valijate usaldust. Seekord avastas arvuti miljoni seadusloomega seotud dokumendi seast umbes iga sajanda teksti puhul, et selle koostajaks oli rahvaesindaja nime taha varjuv huvirühm. Taolistest huvirühmi koostatud tekstiga algatustest jõudis umbes iga viies seaduse staatusesse.

Näiteks sätestas mõni taoline seadus, et teatud ettevõtmist ei saa kohtusse kaevata. Teine nägi ette, et firma vastutus on õnnetusjuhtumite puhul piiratud. Kolmas kitsendas kliendi õiguseid, leidus juba olemasolevaid seaduseid tühistavaid või takistavaid pügalaid seoses töötajate minimaalse palgamäära tõstmisega, plastikkottide kasutamise piiranguid tühistavate määrustega jne.

Esindatud olid mitmesuguste tööstusvaldkondade huvid ja samuti leidus mitmeid poliitiliste jõududega seotud lobitöö mõjutusi poliitilise spektri mõlemalt tiivalt. Umbes 10 000 nn kopeeri-kleebi seadusalgatustest esindasid 4300 tööstuse huve, 4000 kaitsesid konservatiivse parempoolsuse vajadusi, 1600 kopeerisid liberaalsema maailmavaatega rühmade tekste ja umbes 250 sisaldasid vähem prominentsete huvirühmade koostatud sõnumeid.

Tehisintellekti tähelepanelik analüüs tõi välja mitmeid poliitilises mängus kasutatavaid metoodikaid, nagu näiteks seaduse pealkirja sõnastuse varju peituv vastupidise sisuga mõte. Näitena võib tuua kopsude tervisele ohtliku asbesti kasutamist käsitleva seadusalgatuse. Selle nimes räägitakse asbestiga seotud probleemistiku läbipaistvuse seadusest, kuid sisu kahjustas asbestiga kokku puutunud elanike huve. Seaduse tegelikuks autoriks on erinevatele tööstustele tasu eest seadusalgatusi loov mõjutusrühm.

Teatud mõttes on nad teinud korralikku tööd. Alates 2012. aastast on sarnase sõnastusega seadusalgatus jõudnud 32 osariigi rahvaesindajate töölauale. Nüüdsest kehtibki 12 osariigis huvirühmade sõnastatud asbesti kasutamist reguleeriv seadus.

Ametlik asjade käik näeb ette, et seadusalgatusi esitab parlamendi liige. Küsides mõne analüüsis vahelejäänud algatuse allkirjastanud rahvaesindajalt juhtunu kohta täpsustusi, on üheks vastuseks, et tema ise pole seadusega otseselt tegelenud, sest ta usaldas oma eksperte. Nii käivadki need eksperdid poliitikute juures, pakkudes esmalt valimiskassasse toetusraha ja lubavad siis abi keerulisel teemal seaduste ettevalmistamisel.

Poliitiku jaoks on valik ratsionaalne. Ta saab oma nimele seaduse. sellega kaasneva poliitilise kapitali ja ühtlasi huvirühma käest ümbrikuga raha. Kuna valija hüppas oma eluga vabatahtlikult arvuti infoveskisse, polnud tal energiat ega huvi igava seadusloome vastu. Pealegi töötas süsteem õlitatult, kuni lõpuks sattusid ka seadused arvuti veskikivide vahele.

Võib eeldada, et inimest malemängus võitnud arvuti ületab ühel päeval ka poliitiliste mängurite nutikust ning kõik seadusalgatused läbivad esmalt arvuti plagiaadikontrolli.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".