Terrakotasõdalaste relvad hoidis teravana juhus, mitte iidne roostekaitse ({{commentsTotal}})

1970. aastatel leiti Hiinast tuhandeid terrakotasõdalasi.
1970. aastatel leiti Hiinast tuhandeid terrakotasõdalasi. Autor/allikas: Xia Juxian

Hiina esimest keisrit Qini hauataguses elus saatma pidanud terrakotasõdalaste relvad pidasid ajahambale vastu tänu pinnase eripärale, mitte nende pinnalt leitud kroomile, järeldab Briti ja Hiina teadlastest koosnev töörühm.

Täies relvis 8000 terrakotasõdalast leiti Hiina idaosast 1970. aastatel. "Mõnede pronksrelvade, eriti hellebardide ja mõõkade terad olid läikivad ja teravad isegi 2000 aastat pärast armee mulda sängitamist. Ühe hüpoteesi põhjal kasutasid juba toonased Qini dünastia sepad mingisugust korrosioonivastast tehnoloogiat," selgitas uurimuse kaasautor Xiuzhen Li, Londoni Ülikooli kolledži vanemteadur.

Oletusele pakkusid tuge relvade pinnalt leitud kroomijäljed. Kuigi arheoloogid ei suutnud ise sajandite eest kasutatud tehnikat matkida, pidasid nad millegi taolise olemasolu toonase tehnoloogilise taseme juures siiski võimalikuks. Li lisas kolleegidega, et tõlgendust aitasid populariseerida esimesed avastust kirjeldavad tõlked hiina keelest inglise keelde. Sealt edasi imbus see populaarmeediasse.

Leitud mõõkade tera on peaaegu sama heas korras, kui enne nende matmist. Autor: Zhao Zhen

Hiljem ilmunud uuringud on seadnud oletuse paikapidavuse aga küsimärgi alla. Samas ei haaranud tehtud analüüsid kunagi ka sedavõrd paljuesemeid, et nende põhjal oleks saanud teha üheseid järeldusi. Seda lünka lootiski Li kolleegidega täita. Teadlased analüüsisid kokku 464 relva pinda ja koosttist. Kroomi leidis töörühm neist vaid 37 pinnal, eeskätt kunagiste puit- või bambusosade – käepidemete ja tuppede vahetuses läheduses.

"Saab järeldada, et kroomi sisaldas nende kaitsmiseks kasutatud lakk. Puitosade kõdunemisel kandus see relvade pinnale," viitas vanemteadur. Kuigi laki kroomiga täiendamise põhjused on veel ebaselged, võis see aidata sellel kiiremini kuivada.

Relvade säilimist soodustas tõenäoliselt pronksi suhteliselt kõrge tinasisaldus ja pinnase eripärad. Katse korras Xi'ani provintsi mulda maetud pronks oli vaatamata ebasoodsale temperatuurile ja mulla niiskusele peaaegu ideaalses seisus ka neli kuud hiljem. Katset Inglismaal korrates hakkas pronks sama aja jooksul tugevalt korrodeeruma. Võrreldes Inglismaa muldadega on Xi'ani provintsi mullad mõõdukalt happelised.

Kuigi see selgitab kunagisest mõistatusest märkimisväärse osa, ei välistanud Li, et tulevikus võivad oodata arheolooge uued üllatused: "On endiselt võimalik, et Qini dünastia ajal töötati välja mõni teine tehnoloogiline protsess. Seda tuleb edasi uurida," märkis vanemteadur.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Leitud mõõkade tera on peaaegu sama heas korras, kui enne nende matmist. Autor: Zhao Zhen



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: