Leiutamiseks pole põhjalikku asjatundlikkust tingimata vaja ({{commentsTotal}})

Foto: LegoAcademics/Twitter

Inimkond on ajapikku leiutanud palju, juba rattast alates ja kuni Rail Balticuni välja. Kuid nüüd selgub, et mitte alati ei tarvitse leiutaja ise täpselt arugi saada, mida ta leiutab.

Prantsuse, Briti ja Ameerika teadlased tegid katse, kus panid vabatahtlikud katseisikud leiutama.

Katseisikud jagati viieliikmelistesse rühmadesse. Iga rühm pidi välja nuputama, kuidas saada ratas kiiremini kallakust alla veerema. Ratas oli nelja kodaraga, iga kodara küljes raskus, mida sai piki kodarat siia-sinna nihutada. Kaldtee oli kaherööpaline, nii et ratta rumm toetus rööpaile ja kodarad käisid rööbaste vahelt läbi.

Katserühmade tegevus oli korraldatud nii, et rühma kõik viis liiget said kordamööda kodaratel raskusi sättida, ülejäänud aga vaatasid pealt. Nii said järgmised katsetajad eelmiste kogemusest õppida.

Tulemused läksidki igal järgmisel katsetajal paremaks ja lõpuks veereski kõigil rühmadel ratas kallakust alla peaaegu et maksimaalse võimaliku kiirusega.

Huvitav oli aga see, et rühmade viiendad liikmed, kelle katsetused rajanesid varem katsetanute kogemusel, ei osanud öelda esimestest katsetajatest märkimisväärselt õigemini ja selgemini, miks tuli raskused kodaratel just sellistesse kohtadesse asetada, nagu tuli.

Enamgi veel, suurem osa katseisikutest, olgu nende tegutsemisjärjekord rühmas olnud milline tahes, seletasid rattaseadistamise põhimõtteid valesti või puudulikult, hoolimata sellest, et füüsikalises mõttes oli süsteem ju suhteliselt lihtne.

Teadlased eesotsas Maxime Derexiga Inglismaa Exeteri Ülikoolist ja Prantsusmaa Lille'i Katoliiklikust Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et leiutamise juures on peale ratsionaalse mõtlemise ja põhjuslike seoste tunnetamise väga tähtis ka süsteemide järkjärguline optimeerimine paljude inimeste käe all.

Nii et mitte ühe geeniuse vaimuvälgatuse vaid pigem põlvkondadeüleste pisiputitamiste tulemuseks tuleb arvatavasti pidada suuremat osa inimkonna suurtest leiutistest, alates juba rattast kuni kes teab milleni välja.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: