Sissehingamine enne ülesande lahendamist võib parandada sooritust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Sissehingamine enne ülesande tegemist võib muuta selles õnnestumise tõenäolisemaks. Tundub, et sissehingamine valmistab aju tegevuseks ette ja aitab inimestel mõningad testid paremini sooritada, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Noam Sobel ja tema kolleegid Iisraeli Weizmanni Teadusinstituudist mõtlesid, kas sissehingamine võib aidata inimestel paremini ülesandeid täita ja ühendasid selle katsetamiseks 30 uuringus osalejat masina külge, mis mõõtis ninakaudset sissehingamist ja väljahingamist ning näitasid neile kujundeid või sõnu. Osalejad pidid ütlema, kas kuju oli füüsiliselt võimalik või kas sõna oli päriselt olemas või välja mõeldud.

Osalejad alustasid iga ülesannet nupu vajutamisega. Nad tegid seda keskmiselt ühe või kahe sekundi jooksul pärast sissehingamist, kuigi nad ise ei teadvustanud, et nad sisse hingasid, nagu meeskond seda neilt hiljem küsides kinnitas.

Kui nupu kasutamise asemel kontrollisid Sobel ja tema meeskond seda, kuidas osalejad kujundite ülesande alustasid, leidsid nad, et osalejad, kes enne ülesande sooritust sisse hingasid, said keskmiselt 73 protsenti õigetest vastustest, võrreldes enne ülesande lahendamist välja hinganud osalejatega, kes said 68 protsenti õigeid vastuseid.

"Kognitiivses ajuteaduses kasutatakse sageli väikeseid erinevusi, sest annavad statistilise olulisuse suurte andmekogumite puhul," ütles Sobel. "See on märkimisväärne erinevus soorituses."

Samas ei tuvastanud nad samasugust erinevust sõnaülesandes ja mõned osalejad olid väljahingamisel paremad kui sissehingamisel.

Kujundite ülesande parendusi ei saa seletada parema hapnikutasemega ajus, sest see ei muutu, kui keegi just ei hoia oma hinge kümneid sekundeid kinni, ütles kaasautor Ofer Perl.

Meeskond mõõtis ülesannete ajal ka aju elektrilist aktiivsust ja tuvastas, et sissehingamisel toimusid ajus suurenenud tähelepanuga seotud muutused. "See tähendab, et teie aju töötleb asju erinevalt, kui hingata sisse ja välja," ütles Sobel. Sama mõju ei täheldatud väljahingamisel.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: