Inimesed ei usalda robotit. Paljud seda vist endast ei usu. Võime elada mõnda aega näilise usalduse meeleolus. Kriitilises olukorras ilmutab end aga tegelik iseloom ja usaldus kaob hoobilt. Pole teada, kas saame kunagi sellest refleksist võitu. Isegi kui roboti senine tegutsemine on olnud laitmatu ja esitanud vaid põhjuseid, miks peaksime seda uskuma. Robot on siin üldistus tähistamas inimesele tööd tegevast lihtsast automaatikast kõvasti nutikamat masinat. Näitena olgu toodud lennuki juhtimine.
Arvukad andurid, mitmekordselt üksteise tööd kontrollivad seadmed ja kõike ühendav sidetehnoloogia on muutnud lennureisi kõige turvalisemaks transpordimooduseks. Statistiliselt juhtub miljardi kilomeetri kohta inimese surmaga lõppev õnnetus 0,059 korda. Surmariski realiseerumiseks peaks inimene lendama paarkümmend miljardit kilomeetrit.
Statistika ei ole võlur, mis tagaks esmalt paarkümmend miljardit ohutut kilomeetrit, et siis see ohtlik viimane vahele jätta. Õnnetus võib kedagi tabada järgmisel hetkel ja kaks korda järjest. Statistika osutab, et see on lihtsalt väga ebatõenäoline.
Surmaga kohtumine lennureisi ajal on võrreldes autosõiduga kordades ebatõenäolisem. Seda tehes juhtub pooleteise miljardi sõidukilomeetri kohta juhtub umbes seitse surmaga lõppevat õnnetust. Seegi näitaja on nii väike, et tõenäoliselt pole keegi kohanud inimest, kes ei julge autoga sõita. Hirm lennusõidu ees on tõenäolisem. Põhjus on psühholoogiline.
Sama võib öelda lennukit juhtiva roboti suhtes tuntava ebausu suhtes. Usaldamatus võib olla nii intensiivne, et tõmbab tähelepanu inimese usaldatavuselt. Lisaks külvab see ebausku lennumasinaid valmistanud ettevõtete suhtes. Seda nähtust illustreerib värske 157 inimese elu nõudnud Etioopias Boeinguga juhtunud õnnetus uue 737 Max 8 lennukiga.
Olgu lisatud, et 2018. aasta oktoobris kukkus või sööstis Java merre Lion Airile kuulunud sama marki lennuk ja hukkus 189 inimest. Mõlemad lennukid olid uued. Kummagi õnnetuse põhjused ei ole teada. Lion Airi kaasust käsitlev raport peaks valmima käesoleva aasta sügisel. Seega on juhtunud kahe aasta jooksul 330 seda tüüpi lennukiga kaks inimohvritega õnnetust.
Lennundusohutuse statistika taustal on pilt halb isegi siis, kui spekuleerida, et risk on endiselt madal. Täpsemalt pole võimalik olukorda kirjeldada, kuna pole teada Boeing 737 Max 8 mudeli kaheaastase kasutuse jooksul läbitud lennutee pikkust ja reisijate arvu. Spekuleerida võiks umbes nii: lennutranspordi äris hinnatakse suure reisilennuki päevaseks lendamise määraks kusagil 9-10 tundi ehk 300 lennukiga arvestades teeb see paari aasta kohta natukene üle paari miljoni lennutunni.
Miljonite tundide kõrval tunduvad kaks õnnetust kaduvväikestena. Teisalt teeb selle mudeli kiiruseks 900 km/h arvestades kahe õnnetuse ohvrite põhjal ühe surmajuhtumi umbes iga 5,5 miljoni lennukilomeetri kohta.
Hoolimata sellest, et keegi ei tea õnnetuste põhjuseid, peetakse lennukit nüüd sedavõrd ohtlikuks, et riigid ei luba seda oma õhuruumi. Kusjuures enne teist õnnetusjuhtumit peeti Boeingu värskeimat mudelit ohutuks isegi Indoneesias juhtunud õnnetust arvesse võttes. Lennufirmale on ohutuse maine kõige suurem vara. Boeing kinnitas korduvalt, et on oma lennuki turvalisuses kindel ja põhjus peab olema mõnes muud teguris. Taoline kinnitus paneb lauale kogu firma reputatsiooni, sest kes usuks tulevikus sarnaseid lubadusi juhul, kui viga on lennukis.
Kuid just see teadmatuse olukord peaks sundima vaatama lennukite kõrval inimese poole. Oleme kasvatanud igasuguste seadmete, autode ja lennukite turvalisust just tänu sellele, et nende töös on inimese rolli vähendatud. Inimest on peetud ohtlikuks ja seda ohtu pole temast ära võtnud hea koolitus ega pikk töökogemus.
Mida nutikamaks muutuvad robotid ehk mida rohkem arvutiressurssi lülitatakse juhtima protsesse parema turvalisuse nimel, seda tõenäolisemalt saabub aeg, kui robot võib teha midagi meist paremini ilma, et sellest aru saame. Järsku püüdis uue lennuki tegelik juht ehk robot tegutseda sündinud olukordades igati ohutust tagavalt, aga piloot ei saanud masina valikutest aru ja asus kabuhirmus selle vastu tegutsema.
Piloodi koolitamisel ja jätkuvas kohustuslikus enesetäiendamises rajaneb erakordsete olukordade lahendamine inimesele mõistetavale loogikale. Taoliselt koolitatud enesekindel inimene võib kriitilises olukorras usaldada masina asemel ennast ehk lõhkuda hoobilt vaevaga saavutatud uue turvalisuse. Inimesele on roboti usaldamine ebaloomulik.