Veealused kätekõverdused aitavad talveunes kilpkonnadel ellu jääda ({{commentsTotal}})

Foto: Peter Paplanus/Creative Commons

Teadlased täheldasid, et kilpkonnad teevad talveune ajal vee all kätekõverdusi, mis võib aidata neil hankida piisavas koguses elupüsimiseks vajalikku hapnikku, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Mike Plummer ja tema kolleegid Hardingi Ülikoolist Arkansases märkasid tavapäraste ülevaatuste ajal juhuslikult, et 25 pehme kilbiga kilpkonna (Apalone mutica), keda nad välitingimustes simuleeritud tiigis hoidsid, tõstsid ja langetasid korrapäraselt oma keha tagaosa kätekõverdustele sarnaselt ja seda üle 1000 korra.

"Me olime väga üllatunud, kui sellist käitumist nägime," ütles Plummer. "Keegi teine pole varem seda näinud, seda võin küll öelda."

Need kilpkonnad veedavad talve tavaliselt osaliselt maetuna jõgede või ojade liiva- või mudapõhja, nii et looduses on neid raske jälgida. Kuigi need roomajad on võimelised õhku sisse hingama, on see liik tuntud oma võime tõttu hankida hapnikku ka läbi naha, sest nende nahal on kahepaiksetele sarnane gaaside läbilaskvusvõime. "Me oletasime, et tõuked aitavad kilpkonnadel neid vahetult ümbritsevat vett värskendada hapnikurikka veega," ütles Plummer.

Täiendavad katsed akvaariumis kinnitavad nende teooriat. Kilpkonnad tegid soojemas vees rohkem kätekõverdusi kui külmemas vees – soojem vesi kannab vähem hapnikku kui külm vesi, nii et kilpkonnad pidid oma vett soojemates tingimustes sagedamini värskendama, et saada vajalikku hapnikku.

Kuid Plummer on veel järelduste tegemisel ettevaatlik. Võimalik, et kilpkonnad tegid kätekõverdusi, sest neid hoiti seisvas vees. "Kuna vesi ei liikunud, siis tähendab see, et hapnik vahetult keha lähedal asuvas vees oli ammendumas," ütles ta. Nende loomulikus elupaigas liigub vesi pidevate hoovuste tõttu kogu aeg vahetult üle nende keha, nii et neil on tagatud pidev hapnikuvarustus.

Whit Gibbons'ile Georgia Ülikoolist avaldas avastus muljet, sest see viitab sellele, et kilpkonnad on võimelised kohanema vees oleva hapnikusisaldusega. "Teadmine, kuidas laia levialaga grupp, nagu pehme kilbiga kilpkonnad, reageerivad vähenenud hapnikutasemele, võib anda aimu probleemidest veekvaliteediga teatavatel aladel," ütles ta.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: