Riskialtimatel teismelistel on rohkem sõpru ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Teismeiga on teada-tuntud aeg riskide võtmiseks – seda alates joomingutest kuni hoolimatu autojuhtimiseni. Teadlased on hakanud nüüd aru saama, miks selline käitumine sõprade vahel levib, vahendab Merit Maarits R2 hommikuprogrammi teadus- ja tehnikauudistes.

Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et noorukid alustavad suitsetamist või joomist, kui seda teevad nende sõbrad. Kuid on raske uurida, kuidas selline käitumine sotsiaalsetes gruppides levib. Andrea Reiter ja tema kolleegid Saksamaa Dresdeni Tehnikaülikoolist kasutasid lihtsat hasartmängu, et uurida teismeliste armastust riskivõtmise vastu ja selle sotsiaalseid tagajärgi.

Mängu ülesanne oli valida kindla 5-eurose võidu või väikese võimaluse vahel võita kuni 50 eurot. Mängu mängiti mitu vooru ja selles osalesid 86 vabatahtlikku poissi, kellest pooled olid vanuses 12–15 eluaastat, ülejäänud olid täiskasvanud mehed. Varasemad uuringud oli näidanud, et poiste ja tüdrukute riskivõtmise tasemed on erinevad, nii et uuringumeeskond keskendus meessoole.

Kui vabatahtlikud mängisid mängu üksi, siis olid poisid meestega võrreldes vähem tõenäolisemad suurema summa võitmiseks riskima. "Selline stereotüüp on olemas, kuid teismelised ei olnud eraldi testimisel meestest riskialtimad," ütles Reiter.

Kuid see muutus, kui osalejad arvasid, et nad ei ole enam üksi. Katse teises etapis kohtusid vabatahtlikud oma mängupartneriga enne mängu alustamist näost-näkku ja neile öeldi, et nad näevad üksteise toiminguid arvutis. Tegelikkuses kontrollisid teadlased kõiki nn partneri otsuseid.

Kui nn partner tegi sagedamini riskantsema mänguotsuse, muutus poiste enda mäng samuti riskantsemaks – kuid ainult siis, kui nende partner oli teine teismeline, mitte täiskasvanu. Poiste käitumine muutus enam kui kaks korda rohkem kui täiskasvanutel.

Küsimustik näitas, et poisid, kes muutsid oma käitumist kõige rohkem, teatasid, et neil on rohkem sõpru ja suurem sotsiaalne enesekindlus.

Need tulemused ei tõenda, et suurem riskialtisus on otseselt populaarsuse põhjus, kuid nad viitavad sellisele seosele. "Riskialtisuse edasikandumise idee kannab teatud passiivsuse konnotatsiooni, justkui need tuulepäised teismelised oleks millegagi nakatatud," ütles Gabriele Chierchia University College Londonist. "Aga tegu võib olla aktiivse pingutusega. Seal toimub ilmselt mingisugune kohastumine."

Reiter märkis, et teismelised blogijad ja youtuber'id peaksid olema teadlikumad nende võimalikust mõjust oma jälgijaskonnale. "[Käitumismallide ülevõtmine] ei pruugi olla iseenesest halb, see on lihtsalt noorukieas loomulik asi."

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: