Kolme maa jänesed leidsid viiruse vastu ühesuguse lahenduse
Evolutsioon leiab ühesugustele probleemidele tihtilugu täiesti ühesugused lahendused. Geenide tasemel võib see väljenduda selles, et ühtedes ja samades geenides tekivad ühe- ja samasugused muudatused.
Täna ajakirjas Science avaldatud uuringu järgi on just nii juhtunud näiteks Austraalia, Prantsuse ja Briti jänestega, kes leidsid võimaluse toime tulla ohtliku viirusnakkusega.
1950. aastal nakatati Austraalias meeletu hooga paljunenud jäneseid tahtlikult müksoomiviirusega. Selle tulemusel vähenes jäneste arvukus umbes sada korda.
Mõni aasta hiljem nakatati seadust rikkudes sama viirusega ka Prantsusmaa jäneseid ja edasi jõudis nakkus Suurbritanniassegi. Kõigil kolmel maal tekkis jänestel ajapikku viiruse suhtes vastupanuvõime.
Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Joel Alvesiga Cambridge'i Ülikoolist uurinud hoolega nii enne massilist nakatumist elanud jäneste geene kui ka pärast nakatumist elanud jäneste geene kuni peaaegu tänapäeva jänesteni välja.
Uurimismaterjali saadi muu hulgas paljudest loodusmuuseumidest, kus jäneste luid hoitakse. Üks uuritud jänes kuulus muide ei kellelegi muule kui Charles Darwinile endale.
Analüüs näitaski, et nii Ausraalia, Prantsuse kui ka Briti jänesed saavutasid vastupanuvõime müksoomiviirusele üsna täpselt ühtede ja samade geenimuudatuste abil. Neid muudatusi oli seejuures üsna palju ja üsna mitmetes geenides.
Toimetaja: Marju Himma