Vabadust ihkav info otsib abi jõustruktuuridelt ({{commentsTotal}})

Foto: thomashawk/ (CC BY-NC 2.0)

Eraettevõtete andmebaasidesse kuhjuv ja vabadust ihkab info ei pea võimalusel paljuks ka jõustruktuuride väisamist, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

IT-kultuuri lühikesest ajaloost leiab kuulsusrikka loosungi: "Informatsioon tahab olla vaba". Mõtte autoriks peetakse Steward Brandi, kes juurdles 35 aastat tagasi häkkerite konverentsil peetud vestluses Apple'i asutaja Steve Wozniackiga umbes nii: "Ühest küljest püüab informatsioon olla kallis, kuna see on nii väärtuslik. Õige info õiges kohas võib muuta sinu elu. Teisalt tahab info olla vaba, kuna selle välja pääsemise hind muutub järjest odavamaks. Need kaks on jätkuvalt omavahelises heitluses".

Infovabaduse teema on kütnud vaidluseid ja toitnud filosoofilisi mõtisklusi. Aegade jooksul seostatakse seda nii demokraatia kui ka kultuuri ja teaduse arenguga ning samas ebaõiglust ja türanniat sünnitavate protsessidega

Veel kümmekond aastat tagasi pakuti internetti Nobeli rahupreemia kandidaadiks just esimeses pooles mainitud hüvelisuse kandjana. Tänasel päeval sama ettepanekut tehes peab olema ettevaatlik. Mõned inimesed võivad kohvi kurku tõmmata, et osutada siis pärast köhapausi rusikaga Cambridge Analytica, Facebooki, Hiina, Iraani ja Venemaa poole.

Oleme veetnud vabaneda püüdva informatsiooni keskel vähe aega ega tunne piisavalt selle iseloomu või käitumisviise. Arvatavalt on ootamas sel teel ees mitmeid üllatusi. Ilmselt ei pane me õpetlikke olukordi alati tähele. Neist mõned võivad tunduda kauguse ja võõrastega juhtuva tõttu pelgalt meelelahutusliku episoodina. Teistega juhtuvast võiks sellegipoolest midagi õppida. Seda sarnaselt looduse tundmaõppimisele, sest paljunevast infost on kujunemas üha suurema mõjuga elamist kujundav keskkonnategur.

Enne paari värsket näidet olgu meenutus juhtumist, mille algus paigutub 1976. aastasse, kui Põhja Californias algas mõistatuslik ja võigas vägistamiste, mõrvade ja sissemurdmiste laine. Lõppenud 2018. aastal kuritegude müsteerium lõpuks lahendati. Võtmesündmuseks oli täiesti süütu inimese soov uurida DNA andmete abil oma päritolu.

Koos DNA analüüsi odavnemisega sündisid andmebaasid, mille vahendusel said inimesed omi andmeid üles laadides vastu teavet võimalikest lähematest ja kaugematest sugulastest. Protsessi olemuseks on positiivse tagasisidega võrguefekt, milles kasvab koos kasutajate arvuga selles leiduva info väärtus. Teenuse kasulikkuse kasvades kannavad inimesed sinna üha rohkem DNA-andmeid.

Lõpuks otsustas vabaneda püüdva informatsiooni keskel enamuse jaoks ununenud juhtumiga seotud politseinik katsetada selles mitteametlikus keskkonnas kuriteopaigalt kogutud DNA infot. Vastus tuli kiiresti ja suunas politsei süütu genealoogiahuvilisest sugulase kaudu avanenud inforada pidi 72-aastase Joseph James DeAngelo arreteerimiseni.

Juhtumi järelkäsitluses pahandati politseiga ebastandardsete meetmete rakendamise pärast. Huvitav, kas politsei võttis selle teadmiseks ja loobus taoliste pool-metsikute DNA andmebaaside edaspidisest kasutamisest. Loomulikult mitte! Hiljuti lekkis USA ajakirjandusse info suure genealoogia andmebaasi koostööst riikliku politseiga. See käivitas ühtlasi üpris sõjaka diskusiooni usaldusest ja informatsiooni kammitsema mõeldud nähtamatutest piiridest.

Mida teeksid sina, kui sinu hoitavas andmebaasis olevate andmete väärtus aina kasvab? Tõenäoliselt paned selle müüki ja üheks ostjaks on jõustruktuurid. Tulevikus võib-olla selleks ka kindlustusettevõte, ravimireklaamija, tööandja jne. Sinu ainuke kulu on andmebaasi ülalpidamine, sest andmeid tarivad kohale kasutajad. Informatsioon toimib siin nagu Harry Potteri loits, mis muudab andmebaasi rahamasinaks. Andmed tahavad olla vabad. Andmed tahavad suhelda, sealhulgas jõustruktuuridega.

Olgu viimaseks näiteks juhtum, milles kaebas 13-aastane USA Indiana koolipoiss Apple'i virtuaalassistent Sirile, et ta tahaks kooli maha lasta. Siri pakkus vastuseks rea lähedal asuvaid koole. Ilmselt informeeris ta ka kohalikku politseid, sest poisi koolitusa päädis lühiajalise kinnipidamisega alaealiste arestimajas. Poiss kuulutati pärast ärakuulamist ohutuks ja lasti koju. Kardetavalt jääb juhtumist sündinud informatsioon pikemaks ajaks tema kaaslaseks, tehes poisile igasuguseid trikke.

Informatsioon ei taha pelka vabadust, vaid paistab soovivat ka vabameelsust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: