Teatud ajurakkude vaigistamine muudab hiired valu suhtes ükskõikseks
Stanfordi ülikooli teadlased Californias tegid hiljuti oma uuringus järelduse, et valu ei pea olema üldsegi valus ja tuvastasid uuringus närvirakkude kogumi, mis lisab hiirte ajus valusignaalidele emotsionaalse sisu ehk tekitab valukogemuse, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
Me teame, et meil on üle kogu keha ja kehas valuretseptorid, mis tuvastavad valuärritusi ja saadavad närvide kaudu ajusse vastavaid signaale. Kuid Stanfordi ülikooli teadlase Gregory Scherreri sõnul ei ole neil signaalidel emotsionaalset väärtust seni, kuni need jõuavad emotsioonidega tegelevasse ajupiirkonda ehk nn mandeltuuma. Teisisõnu, mandeltuum lisab valule ebameeldivuse ja see on eraldiseisev sellest teabest, mis pärineb valuretseptoritest.
Selleks, et näha, kuidas valusignaale mandeltuumas töödeldakse, lisasid Scherrer ja tema kolleegid sellesse ajupiirkonda geeni, et sealsed rakud toodaksid markeri, mis süttiks, kui need rakud on aktiivsed. Meeskond tuvastas seejärel rühma rakke, mis reageerivad konkreetselt valuärritustele nagu nõelatorge või kuumus.
Järgmisena vaigistasid nad need rakud, muutes neid selliselt, et neis avalduksid retseptorid ravimi suhtes, mis nende aktiivsuse välja lülitab. Hiired olid jätkuvalt võimelised valuärritusi tuvastama ja tõmbusid neist eemale – nagu inimene tõmbaks oma käe eemale pärast kuuma ahju puudutamist. Kuid nende käitumine ei muutunud kaitsvaks, nad ei lakkunud oma haavu ega püüdnud põgeneda nagu võiks oodata. "Nad justkui nagu enam ei hoolinud valust, olgugi et nad suutsid seda tuvastada," ütles Scherrer.
Uus võimalus valu leevendamiseks
Avastus võib aidata kaasa uute kroonilise valu vastaste ravimite loomisele, mis tooksid patsientidele leevendust, kahjustamata samas nende võimet vigastusi tunda. Valu neuraalsed ahelad on liikide vahel väga sarnased, seega on tõenäoline, et inimestel on olemas sarnane rakkude kogum, ütles Scherrer. "Me loodame, et see on uus võimalus valu ravimiseks," ütles ta.
Uued valuvaigistid on hädavajalikud opioidide asendamiseks, mis on põhjustanud USA-s sõltuvuse epideemia, mis tapab iga päev 130 inimest, ja näiteks vähi või diabeedi tagajärjel tekkinud närvikiudude kahjustusega inimestel opioidid ei tööta.
Toimetaja: Merit Maarits