Bioloogid on oluliselt vähem religioossed kui füüsikud
Briti füüsik ja kosmoloog Stephen Hawking ei uskunud jumalasse. Maailmatuntud briti evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik Richard Dawkins ei usu samuti jumalasse. Kas füüsikud käivad rohkem kirikus kui bioloogid ning kas teadlaste religioossus sõltub nende uurimisvaldkonnast, nendele küsimustele otsisid vastust USA teadlased.
Selle vastu on teadlased ikka huvi tundnud, kas teadlased on vähem religioossed kui ülejäänud inimesed. Teada on, et jah, on vähem religioossed. Kõnealuseski uuringus tuuakse välja, et kui statistika kohaselt ei usu jumalat 18 protsenti brittidest, siis briti teadlaskonna hulgas on see näitaja 45 protsenti.
Kuid vähem on uuritud seda, kas teadlaste religioossus on seotud ka nende uurimisvaldkonnaga.
Rice'i Ülikooli ja Lääne-Virginia Ülikooli teadlased uurisid lähemalt briti füüsikuid ja biolooge ning avastasid, et bioloogid on füüsikutest vähem religioossed. Küsitluse tulemused näitasid, et just bioloogide hulgas on rohkem neid, kes ei ole kunagi käinud jumalateenistusel.
Uuringu kaasautor Jared Peifer Rice'i Ülikoolist selgitas, et briti bioloogid võivad karta näida vähem professionaalsetena, kui tunnistavad oma religioossust.
Elaine Howard Ecklund lisas, et seesugune kartus võib olla norm, mis on teadlaskonnas kujunenud peamiselt evolutsiooniteooria ja tüvirakkude ümber käinud probleemse teemakäsitluse tõttu.
Tippteadus on veelgi vähem religioosne
USA teadlaste uuringust tuli aga välja teinegi huvitav tõsiasi. Nimelt võtsid nad arvesse ka seda, kas teadlane tegi oma teadustööd tippülikoolis või keskpärases ülikoolis ja milline oli tema suhe religiooni sellest lähtuvalt. Teisisõnu tahtsid nad teada, kas tippteaduse keskel töötavad teadlased on vähem religioossed kui nende kolleegid vähem silmapaistvates ülikoolides.
Tippteadlase defineerimise aluseks võtsid nad teaduskonna publikatsioonide arvu, koha edetabelis ja eksperthinnangu. Võrreldes teadlasi selle alusel ilmnes, et tippteaduse näitajatega teaduskonnas töötamine tähendab ühtlasi, et kaks korda suurema tõenäosusega ei käi selle teaduskonna teadlased kunagi kirikus. Seega võib oletada, et tippteadlastest bioloogide ja füüsikute hulgas on religioosseid inimesi vähem kui nende kolleegide hulgas keskpärasemate tulemustega ülikoolides.
Uuringu juhtivautor Elaine Howard Ecklund selgitas viimast uuringutulemust asjaoluga, et tõenäoliselt on tegu kaaskonna survega. "Inimesed, kes on kõige elitaarsemates asutustes võivad tunda suuremat kultuurilist survet sekulariseerumiseks," arutles Ecklund.
Religioossus ei tee sust kehvemat teadlast
Laiemas plaanis on selle uuringu tulemused olulised, kuna aitavad mõista, miks teadlaskonda seostatakse teatud tüüpi stereotüüpidega, näiteks sellega, et teadlased ei usu jumalasse.
On oluline teadvustada, et mõni teadlane võib religioonist hoiduda oma veendumusi varjata üksnes kaaskonna survel. Kirikus käimine või jumalasse uskumine ei tee kellestki kindlasti kehvemat teadlast, leiavad uuringu autorid.
Artikkel ilmus ajakirjas Journal for the Scientific Study of Religion.
Toimetaja: Marju Himma