Vanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018 ({{commentsTotal}})

Foto: Kollaaž: ERR

Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.

1. Kliimamuutus lööb poliitikute sõnade ja reaalsuse vahel üha suuremat kiilu
Kliimamuutus ja selle mõjud on muutunud üha märgatavamaks nii meedias kui ka päris looduses. Oktoobris nägi ilmavalgust värske IPCC kliimaraport. Analüüsi järelduste põhjal peaks hoidma maailm kõige hullema ennetamiseks planeedi keskmist õhutemperatuuri tõusmast rohkem kui 2 °C asemel 1,5 °C võrra. Ühtlasi juhiti raportis tähelepanu, et riikide senise loiduse tõttu ähvardab see tõusta vähemalt 3 °C. Pikas plaanis ohutumaks loetava piirini jõutakse selle jätkumisel järgmise kümnendi alguseks.

Süngele prognoosile vaatamata ei tunnustatud hoiatusi laiemalt detsembris toimunud Katowice kliimakonverentsil raporti soovitusi nelja riigi – Saudi Araabia, USA, Kuveidi ja Venemaa – vastuseisu tõttu. Sama konverentsi raames esitletud tulemuste põhjal saastab maailm vaatamata Pariisi kliimaleppele rohkem kui kunagi varem. Nähtava trendi tõttu on järgnevatel kümnenditel atmosfäärist CO2 eemaldamine vältimatu.

Riikide süsinikuheitmete hulk aastas. Autor: CDIAC/UNFCCC/BP/USGS

Kliimateadlased rõhutavad, et helgema tuleviku (ja odavama õlle) nimel peavad pingutama kõik inimesed. Muu hulgas tuleks reisida vähem lennukiga, piirata liha söömist, vähendada raiskamist ja kasutama energiatõhusamaid tehnikaseadmeid. Kliimaraporti kaasraportööri Marku Kannineni sõnade kohaselt: tegu on inimese Kuule saatmisega võrreldava jõupingutusega, millele peaks aitama kaasa terve inimkond.

2. Geeniteadlased kombivad võimete ja eetika piire
Tippteaduse kese nihkub vaikselt, kuid järjekindlalt ida suunas. Aasta alguses teatasid Hiina teadlased reesusmakaakide kloonimisest. Seekord kasutati selleks lammas Dolly järeltulijate ilmale toomiseks kasutatud tehnikat. Varem polnud suudetud seda primaatidega teha.

Tehniliselt see teadlasi inimeste kloonimisele oluliselt lähemale ei viinud. "Laste vanamoodsal moel tegemine on alati odavam, kindlam ja mõnusam". Teoreetiliselt võimaldaks kopeerida tehnika inimesi lõputult.

Novembri lõpus maailmani jõudnud uudis raputas seda sügavamalt. Hiina teadlasrühm muutis reeglite väänamise ja kohalikust eetikakomiteest kõrvale hiilides inimembrüote geene. Kunstliku viljastamise teel last soovinud emad tõid nende emakasse siirdamise järel ilmale kaks elavat last.

Uuringute nappuse tõttu pole kindel, kas Lulu ja Nana püsivad tervena ka täiskasvanuna. Lisaks tekitas He Jiankui töörühm neist ühe genoomis mutatsiooni, mida pole seni looduses nähtud. Potentsiaalselt võib kaitsta tüdrukuid tulevikus HIV-nakkuse eest aga seegi geenimuutus, kasvatades samal ajal Lääne-Niilus palavikku haigestumise riski.

Teise suurema uudisena võivad saada tänu geenitehnoloogia arengule kaugemas tulevikus lapsi samasoolised paarid. Oktoobris avaldatud töös teatasid teadlased kahe emaga 29 hiirepoja ilmale tulekust. Kahe isaga 12 hiirepoega surid paar päeva pärast sündi.

3. Marsi liustiku all laiub tulisoolane järv ja selle pinnal orgaanikat
Vett on leitud punase planeedi pinnalt varemgi. See on olnud aga külmunud olekus, hõljunud jääkristallidena atmosfääris või niisutanud planeedi düüne vaid ajutiselt. Juuli lõpus teatasid Itaalia teadlased, et leidsid sealt püsivalt vedelas olekus järve.

Ligikaudu 1,5-kilomeetri paksuse liustiku all lasuva veekogu temperatuur jääb hinnanguliselt alla -20 °C. Külmumast hoiavad seda vaid soolad, mis on sedavõrd kõrges kontsentratsioonis mürgised vähemalt Maal elavatele eluvormidele. Sellegipoolest loodavad astrobioloogid lennutada tulevikus punasele planeedile roboti, millega sealset vett otseselt uurida.

Planeedi lõunapoolusel asuvale järvele viitavad radarimõõtmised on tähistatud sinaka tooniga. Autor: ESA, INAF. Davide Coero Borga/Media INAF

Vaid kuu varem täheldasid NASA teadlased Marssi uuriva kulguriga selle pinnalt mitut sorti keerukaid süsinikupõhiseid molekule. Avastatud ühendid pole elust selge märk, sest võivad tekkida ka geoloogiliste protsesside tulemusel ja neid leiab kanäiteks meteoriitidest. Üheselt elule viitavad molekulid peaksid olema oluliselt keerukamad. Planeedi pinna lähedale sattuvaid lõhub aga pidevalt selle pinda tabav ultraviolettkiirgus.

4. Võitlus valeuudiste vastu kogub hoogu
Tõelise tõejärgse ajastu järgse ajastu saamiseni läheb veel aega. Seda vähemalt juhul kui teadlased saavad oma sõna sekka öelda ka tulevikus. Tehtud teadustöö mõjul mõistetakse nende anatoomiat ja levikuteid üha paremini.

Näiteks levib vale veebiruumis tõest umbes kuus korda kiiremini. Keskmiselt ujutatakse robotite toel ühismeedia soovitud valeuudisega üle paari sekundiga. Käitumisega saavad arvestada ühismeediaplatvormid ja panna kahtlaste kontode tegevusel piiri. Jätkuv võidurelvastumine nõuab paratamatult ohvreid. Näiteks levitasid Venemaa palgal töötavad trollid vaktsiinide mainet kahjustavat uudiskirjandust.

On aga lootust, et lõpuks pääseb tõde ikka võidule. USA presidendi Donald Trumpi Puerto Rico orkaaniohvrite arvu kohta tehtud väite kummutanud teadusartikkel jõudis aastaga rohkemate inimesteni kui ükski teine uurimus. Eestis tasub vahepeal meeles pidada, et Venemaa tekitatud infokorratuse ulatus võib-olla arvatust suurem. Trollide hingeellu tungimisel ei tee paha ise prooviks valeuudiste kirjutamine.

5. Hulk halvatuid aidati uuesti jalule
Lõppev aasta tõi uut lootust pikaaegsetele halvatutele. Vähemalt kolmel sõltumatul töörühmal üle kogu maailma õnnestus aidata elektrilise stimulatsiooniga jalule mehi ja naisi, kes olid õnnetuse tagajärjel halvatud mitmeid kuid või isegi aastaid. Meetod ei suuda aidata veel neid inimesi, kes on murdnud selgroo täies ulatuses. Suure osa selgroovigastuste korral ei katke aga sugugi kõik ajust jäsemetesse signaale toimetavad närvikiud.

Kitsalt piiritletud stimulatsiooniga saab seeläbi olulised signaalid viga saanud kohast üle aidata. See on töörühma juhtide sõnul alles algus. Jalgade üle täieliku kontrolli saavutamisel mängib võtmerolli halvatute tahe ja soov uuesti käima hakata.

Tulevikule mõeldes töötavad Šveitsi teadlased ka lahenduse kallal, mis võimaldaks saata ajust tarvilikud signaalid otse jalgadesse. Massideni võiks jõuda elektrilisel stimulatsioonil põhinevad teraapiad järgmise viie aasta jooksul.

 6. Leiti vanim koopamaaling ja joonistus
Lõuna-Aafrika rannikul asuvast Blombose koopast tuli päevavalgele 73 000 aasta vanuste joonistusega kivitükk. Teos on võrdlemisi lihtne, kujutades üheksat osaliselt ristuvat kriipsu. Töö juhtivautor Christopher Henshilwoodi sõnul on see aga märk sümbolistlikkust mõtlemisest ja võimest talletada infot ajus väljaspool asuvale andmekandjale. Lihtsalt öeldes, inimesed olid targad juba enne Aafrikast lahkumist.

Vanim joonistus ja koopamaaling. Auber et al. & Henshilwood et al./Nature

Vaid kuu hiljem, novembris teatasid Austraalia ja Indoneesia teadlased teadaolevalt maailma vanima koopamaalingu leidmisest. Kodustamata bantengi veist kujutava pildi vanus võib küündida kuni 51 800 aastani.

See on järjekordne löök antropoloogide levinud Euroopa-kesksele vaatenurgale. Kunagi populaarse hüpoteesi kohaselt andis maailmajakku jõudmine nüüdisinimestele erilise loomingulise sädeme. Värskete teadustööde põhjal oli see inimestel olemas juba Aafrika.

7. Ülienergeetiliste "kummitusosakeste" päritolu hakkab selginema
Iga inimese keha läbistavad sekundis miljardid pärit pea massitud ja elektrilaenguta pisiosakesed – neutriinod. Neist suurem osa on pärit Päikeselt või Maa sisemusest. Vaatluste käigus on märgatud sadades kordades kõrget energiat kandvaid osakesi, mis lähtusid kõikjalt üle taevalaotuse.

Suvel avaldatud teadustöö kirjeldab esimest juhtumit, kui üks taolistest neutriinodest õnnestus seostada konkreetse allikaga. Lõunapooluse jääs asuva teleskoobiga vaatlusi teinud teadlased märkasid ülisuurt energiat kandvat neutriinot 22. septembril 2017. Kuus päeva hiljem märgati samas taevalaotuse osas nelja miljardi valgusaasta kaugusele loikvele löönud tihke supermassiivse musta auguga galaktikat.

Võimalus, et ülienergeetiline neutriino ja blasar sattusid ühele joonele puhta juhuste kokkulangemise tõttu, on praegu 1:740'le. Mitmete IceCube'i kollektiivi liikmete hinnangul kuulutavad vaatlused sellegipoolest neutriinoastronoomia sündi, mis võimaldab uurida universumi täiesti uuel viisil.

8. Mikroplasti leidub kõikjal ja prügisaared kasvavad jätkuvalt
Möödunud aasta lõpus laiema avalikkuse ette jõudnud mikroplasti probleemi ulatus püüdis tähelpanu ka sel aastal. Kui toona näitas mittetulundusühing OrbMedia, et väikeste plastiosakestega on saastunud suur osa maailma joogiveest, siis selleaastase uuringu põhjal leidub neid pudelivees. Samal ajal napib endiselt usaldusväärset teaduslikku teadmist, kui ohtlik on joogivees leiduv mikroplast inimeste tervisele.

Samas on praeguseks selge, et see ohustab mikroobide ja teiste pisiolendite heaolu. Seeläbi saab mõjutatud ka ülejäänud toiduahel, alates kaladest lõpetades kilpkonnade ja mõõkvaaladega.

Keskkonda jõudva plastsaaste hulkkasvab jätkuvalt. Isegi Põhjanaba ümbrusest võetud proovides leidus liitri vee kohta kuni 12 000 plastitükki. Vaikse ookeani keskel laiuvas suures prügilaigus leidub plasti seniarvatust kuni 16 korda rohkem.

Kui merre jõudva prügi hulka õnnestuks vähendada, laguneb juba sinna jõudnud praht ohtlikuks mikroplastiks. Oma panuse selle vähendamiseks Läänemeres annavad ka Eesti teadlased.

9. Paleogeneetikud leidsid neandertallase ja denisi inimese hübriidi

Siberis asuvas Denissova koopas 90 000 aasta elanud teismelisel tüdrukul oli neandertallasest ema ja denisi inimesest isa. Teadlased teadsid juba varasematest DNA uuringutest, et millalgi minevikus pidid kahe väljasurnud inimliigi piirid hägustuma. Uuringus põhirolli mänginud Vivivane Sloni sõnul ei osanud paleogeneetikud aga isegi unistada, et neil õnnestub sattuda pooljuhuslikult esimese põlvkonna hübriidi osta.

Aasta esimene pool tõi uut infot inimeste ja neandertallaste suhete kohta. Põhjaliku geenianalüüsi põhjal on neandertallaste pärilikkusaine hulgas inimestelt pärinevaid geene imevähe või üldse mitte. Uurimuse esimese autori Mateja Hajdinjaki ühe tõlgenduse järgi ei näinud erinevalt inimestest nendertallaste hulgas kasvanud hübriidid täiskasvanuiga.

Teisalt poleks olnud neandertallastega lapse saamine kõige hullem variant. Liik mõistis sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist ja polnud toonastest nüüdisinimestest vägivaldsem. Peale selle aitas kaitsta ühtimine nüüdisinimeste järeltulijaid neandertallaste haiguste eest.

Hübriidist laps koos vanematega Viviane Sloni kolleegi Petra Korlevići nägemuses. Autor: Bence Viola/Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut

10. Maailma esimese looma tiitel vahetas omanikku

Maailma esimeseks loomaks võib pidada praegu enam kui 558 miljoni aasta eest merepõhjast toitu otsinud ovaalset elukat Dickinsonia. Oma roll avastuse juures oli mängida Eestil. Just siin kohtusid esimest korda looma kirjeldava töö juhtivautorid Ilja Bobrovski ja Joschen Brocks, et Moskvas elav Bobrovski saaks esitada "kõige-rumalamat-ideed,-mida-eales-kuuldud-on".

Koostöö tulemusel lahendas paar enam kui 70 aasta vanuse Dickinsonia päritolu puudutava mõistatuse. Kriitilist rolli mängisid seejuures iidses fossiilis talletunud kolesteroolimolekulid. Teadlased on kindlad, et teadlased saavad uurida sama tehnikaga veelgi vanemaid organisme.

BOONUS: kui palju siis ikka alkoholi juua võib?
Alkoholi armastavatele inimestele ei toonud see aasta head. Oodatav eluiga hakkab värskete suuruuringute põhjal märgatavalt vähenema juba nädalas enam kui 12,5 alkoholi ühiku tarbimisel. See vastab umbes 1,5 klaasile viinale või 1,2 pudelile veinile. Alkohol aitab vähendada vähesel määral küll riski surra südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid selle teeb kui tasa teiste suremusriskide tõus. Ülempiir, millest alates eluiga lühenema hakkab, on nädalas ligikaudu 100 grammi absoluutset alkoholi

Skeptiliselt tasub suhtuda Briti Kuningliku Statistika Seltsi presidendi David Spiegelhalteri sõnul väitesse, et tervist kahjustab ükskõik millises koguses alkoholi joomine. Elu on liiga keerukas ja mitmetahuline, et seda saaks näidata statistiliselt usaldusväärsel moel.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: