Uue sajandi rikkaimaks inimeseks saab IT-võlurist rööprähkleja ({{commentsTotal}})

Foto: Thought Catalog/Unsplash

Kõigi ootuste kohaselt tegelevad käesolevasajandi kõige rikkamad inimesed ühtaegu uue põlvkonna autode, e-kaubanduse, pilveteenuse, tehisintellekti ja rakettide arendamisega, kirjutab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kes püüab seletada eelmise sajandi rikaste sündi, leiab suure hulga vastuseid nafta, auto ja lennunduse, elektri ja telekommunikatsiooni äridest. Kes tahab lahata tulevikus rikast tegelast, peab neist seletustest loobuma, sest samaga jätkamine ei saa tagada igavest edu.

Mõelda võiks umbes nii: 2018. aastal hinnatakse maailma autotööstuse väärtuseks umbes kaks triljonit dollarit. Tarneahela ehk protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani, üleilmseks väärtuseks hinnatakse umbes 40 triljonit dollarit. Globaalne IT-tööstus on väärt ligemale viis triljonit, internetiteenuste äri 600 miljardit ja pilveteenuste ettevõtlus ca 200 miljardit dollarit.

Rahas mõõdetuna on seega tarneahel inimkonnale kõige väärtuslikum. See on mõistetav seni, kuni tahame süüa, tarbida igasuguseid asju ja teenuseid. IT-tööstus on koos pilveteenustega suures pildis autodest väärtuslikumad, sest neil on tarneahelas, panganduses ja paljudes muudes majandustegevuse väljendustes summaarselt suurem roll. Öeldu ei tähenda, nagu võiks asjade füüsilise transpordi maha kanda.

Autod on olnud olulised. Neile sündis juurde täiendav tarbimisväärtus staatuse sümbolina, mida püüab tänaseni rahuldada oluline osa autotööstusest. Isegi kui viimase sajandi jooksul auto olemuses suurt midagi ei muutunud, arenes nende disain ja kasutusmugavus. Sellest tulenevalt sundis konkurents pidevale mudeliuuendusele. See omakorda meelitas kliendi taskust sedavõrd palju raha, et autost sai kodu järel pere eelarvest järjekorras teine suurim investeering. Ühtlasi rikastas see autoettevõtete omanikke, kuid siin võib oodata draamat.

IT- ja andmete haldamise teenust pakkuv sektor jätkab kasvamist. Nendeta ei saaks ehitada ega kasutada uue põlvkonna isejuhtivaid sõidukeid. Sõidukid on kuulunud seni autotööstuse valdkonda. Kui viimase generatsiooni auto valmistamiseks on aga paarituhande asemel vaja kõigest paarikümmet liikuvat osa, see kasutab energiaallikana elektrit ja juhtimine rajaneb andmete töötlemisele, võib arvata, et osa autotööstuse koogist siirdub IT- ja andmete haldamisega tegeleva sektori kätte.

Samas räägitakse üha valjemalt, et kui tavakodanik ei pea autot juhtima, ei huvita teda ka auto omamine. Ühtlasi langeb huvi sõiduki margi ja ostuhinna vastu. Sarnaselt ei huvita bussitootja ega selle hind ühistranspordi klienti. Olulisemad on mugavus ja kiirus. Autosõit muutub teenuseks ja teenuse pakkujaks saab olema tõenäoliselt auto valmistaja, sest kellele muule ta seda müüks. Arusaadavalt pole välistatud eraldi tegutsevad sõiduteenuse pakkujad, kelle väärtusloome põhiteljeks on IT ülesannete lahendamine. Teisisõnu tuleb ta üha tõenäolisemalt IT-sektorist.

Kasvav osa tarneahela ladude, poodide ja klientide ühendamisest hakkab toimuma online-keskkonda loodud kaubanduses. Siin sulandub tarneahel kokku interneti tööstusega. Füüsilise kauba tarnib kliendini isejuhtiv sõiduk. Ühel tasapinnal toimuv kahemõõtmeline liikumine on ebatõhus ja osa teedevõrgustikust siirdub maa alla. Inimesteta kaupu vedavatele sõidukitele see lahendus sobib, kuid inimestes võiks pikk sõit maa all põhjustada klaustrofoobiat.

Juhul kui kõik õnnestub, stimuleerib edu inimeste juurdekasvu ja suurendab tarbimist. See omakorda kurnab loodusvarasid, millest võib kujuneda pidur elektroonika ja selle kaudu IT-valdkonna arenguks.

Kirjeldatud pilti tuleks lisada täiendav element. Puuduvat elementi võibki pidada tulevikus rikastumise võtmeks. Selleks on kosmose transpordi teenused, millega viiakse orbiidile maise elukorralduse närvisüsteemi toimimiseks ja elukorralduse jälgimiseks vajalikud tehiskaaslased. Lisaks lendab kosmilises kõrguses elektroonikatööstuse jaoks väärtuslikke materjale sisaldavaid asteroide. On võimalik, et sealses keskkonnas saab luua midagi sellist, mis maisemas gravitatsiooniväljas ebaõnnestuks.

Järelikult tasub otsida inimesi, kes tegelevad samal ajal uue põlvkonna autode, e-kaubanduse, pilveteenuse, tehisintellekti ja rakettidega. Miks ka mitte tunnelite puurimisega? Google annab vastuseks kaks nime: Elon Musk ja Jeff Bezos. Keda pakud aga sina?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: