Arvuti oli veel hiljuti tähtis asi. Neid soetati pika ja ettevaatliku arutelu järel spetsiaalsetest esindussalongidest. Ostjad teadsid nimetada seadme mitmesuguseid parameetreid taktsagedusest, protsessori tüübist, mälust, toiteploki võimsusest, mäluseadme lugemise kiirusest jne. Asja uuriti põhjalikkusega, mida ületas vahest vaid potentsiaalse elukaaslase omaduste lahkamine. Sama võrdlusega saab jätkata. Elu arvutiga nõudis valmisolekut kompromissideks, rahalisi ja emotsionaalseid ohverdusi, harjumist selle kapriiside ja eripäradega ning lakkamatut juuste kitkumist.
Arvutimaailm arenes kiiresti. Taolises olukorras oli loomulik uuenduste teatraalne esitlus suurtelt lavadelt. Sündisid suured arvutite tehnoloogiamessid. USA-s oli selleks COMDEX, Aasia turu eest kandis hoolt Taipeis peetav COMPUTEX. Maailma suurim arvutimess toimus Euroopas Hannoveri hiigelsuures näituste keskuses ja kandis nime CeBIT.
Ent juba 1967. aastast oli USA-s korraldatud ka iga aasta suvel ja talvel tarbijaelektroonika messi, lühemalt CES. Seni oli olnud just see uute ja innovaatiliste seadmete esmatutvustamise pealava. Muu hulgas nägi suurem avalikkus selle näituse vahendusel esimest korda videomakki, CD-mängijat, DVD-plaati ja veel mitmeid uuenduslikke kodusid sisustama asunud tehnoloogiaid.
Vahe arvuti-show'ga tulenes paljuski sellest, et arvutid olid tõsisemad tegijad. Neid ei sobinud käsitleda koos televiisorite, köögikombainide ja tolmuimejatega ehk asjadega, mida võis tarbida hommikumantlis ja toatuhvlites. Arvutitega tehti tööd. Arvuti kasutamine oli elitaarse nutikuse märk, mida said endale lubada vaid suhteliselt vähesed. Seda vähemalt võrreldes röstija kasutajatega.
Arvutite areng murdis peagi läbi kirjeldatud mõttelise aediku. Üha enamates kodudes hakkas teleka naabruses kumama veel üks ekraan. Protsesside ja toodete digitaliseerimine kallutas tähelepanu rohkem arvutite poole. Ühel hetkel loobus tarbijaelektroonikat tutvustanud CES suvisest laadast ja keskendus vaid jaanuaris toimuvale peamiselt kodu abistava või meelelahutust pakkuva uue tehnoloogia tutvustamisele.
Kõiki demograafilisi rühmi lastest vanavanemateni haaranud arvutihullus stimuleeris valdkonna arengut ja toitis arvutimaailma tutvustavaid messipidajaid. Suurte arvutimesside ümber arenes rikkalik elu. Tehnoloogia oli kallis ja valdkonnas liikusid suured rahad. Kitsa erialase suunitlusega messide külastajad olid selle raha üle otsustajad.
Neilt püüdsid oma osa saada turismifirmad, majutajad, taksoteenuse pakkujad. Päris palju on räägitud veel ühe ameti pidajatest, kelle äraarvamine jäägu iseseisvaks ülesandeks, aga kelle pahameelt kajastasid hästi taksojuhid kuuldes COMDEX-i sulgemisest. Maailma tähelepanu endale tõmmanud megashow pakkus taksojuhtidele aasta kõige olulisemat töö- ja tuluperioodi.
Kõik koogisõbrad teavad, et sööjate lisandudes jääb eraldatav koogitükk ühe väiksemaks. Seda juhul kui jäädakse oma osa passiivselt ootama. Natukene sõltub ka koogist. Igal juhul pani COMDEX pillid kotti, sest rahva tähelepanu tõmbasid endale aasta alguse tarbijaelektroonika mess ja suvisel Saksamaal toimuv CeBIT.
Muutus ka mõttelise koogi sisu ja üha vähemaid huvitasid arvutid kui sellised. Domineerima hakkasid mobiilsed seadmed ja digitaalne meelelahutus. Neist ei paistnud arvutit, vaid uue põlvkonna ekspertsus keskendus disainile, mugavusele ja selfi-võimekusele, kuid telefoniäri jaoks olid juba omad messid. Pealegi eelistasid mitmed suured tootjad omavahelisest konkurentsist tulenevalt ise määrata millal, kus ja kuidas nad oma uusi seadmeid ostjatele tutvustavad.
Nüüd siis on lugu jõudnud nii kaugele, et CeBIT-i korraldajad teatasid otsusest oma lugu lõpetada. Nad püüdsid äri ja tehnoloogiakesksust trimmida ning keskenduda samuti rohkem meelahutusele, aga mobiilne maailm saab needki uudised kätte ilma pikka ja kallist reisi tegemata. Parimatel päevadel külastas CeBIT-i 850 000 inimest.
Arvuti tähtsuse kaotuse üle kurvastavad peale messikorraldajate turismibürood, toitlustus- ja majutusettevõtted, taksojuhid ning siis veel mõne teenuse pakkujad.