Kõhedust toidavad avaliku arvamuse manipulatsioonid Brexiti hääletuse ümber ja seda varjata püüdev häma. Ühe leeri kahtlusi toidab kahtlase taustaga raha salajane kasutamine, kuid on avalik saladus, et Facebooki kaudu ja selle tööriistade abil mürgitati valijate mõtlemist ja suunati vaba tahet.
Kuna otsuse kallutas lõpuks ühele poole vaid paari-protsendiline poolthäälte osakaal, pole võimatu, et ajaloolise otsuse taga on Facebook'i ja mitte kodanike valik. Ükskõik kummale poolele jääb lõpuks õigus, vajavad mõlemad kinnitust valimiste õigsusele.
Järgnenu loomuliku osana paluti Facebooki juhil ilmuda kuningriigi parlamendi ette, et vastata rahvaesindajate küsimustele. Vastava alamkomisjoni esimees Damian Collins edastas Mark Zuckerbergile ärakuulamisel osalemise kutse.
See oli 18-leheküljeline ja sisaldas käsitletavate teemade loetelu.
Maailma ühe suurima tehnoloogilise platvormi pealik saatis kohaliku esindaja kaudu brittidest parlamentääridele vastuse, et tal pole kavas lähiajal kuningriiki külastada ja seega jääb kohtumine ära. Tegemist polnud lihtsalt viisaka loobumisega.
Brittide jaoks sisaldas see äraütlev viisakus hammustavat kommünikeed, et virtuaalmaailma keisril pole tahtmist nendega jantida.
Siit siis kasvav pahameel ja hiiliv ebakindlus riigi tegeliku valitsemise teemal. Nördimuse avaldusena trahvis sealne valitsus Facebooki kasutajate andmete kuritarvitamise skandaali keskmes olnud Cambridge Analyticat poole miljoni naela suuruse trahviga.
Arvatakse, et trahv olnuks kordades suurem, kui vaid seadused poleks olnud sedavõrd vanad: need ei võimaldanud uue ajastu kuritegu suurema määraga trahvida.
Karistusest saadi vaid osalist leevendust. Vimm jäi küdema ja ootas uut võimalust. See tekkis üllatavate asjaolude kaudu ja nende algus pole näiliselt üldsegi brittidega seotud. Tegelikult siiski on, aga peamiselt nendega, kes kannavad mõnel fotol bikiine.
Üks USA alustav ettevõte pidas Facebooki kasutajatele väärtuslikuks teenust, millega saaks otsida keskkonnast suvalise tuttava pilte, millel ta oleks napis rannariietuses. Igaüks ju teab, kui vajalik selline teenus on!
Kes ei tea, ärgu muretsegu, sest umbes samamoodi mõtles ka Facebook, kui kõrvaldas rakenduse seoses kasutustingimuste uuendamisega.
Bikiinipiltide jahtijatele ootamatu muutus ei meeldinud ja nad kaebasid Facebooki kohtusse. Kohus rahuldas hagejate soovi kasutada tõenditena Facebooki sisemist kirjavahetust ja dokumente.
Nimetatud ettevõtte juht Ted Kramer külastas novembri eelviimasel nädalal Londonit. Ilmselt tabas teda üllatus, kui ta sai teate Damian Collinsilt, kes soovis, et mees ilmuks oma sülearvutiga tema juhitava komisjoni ette.
Britid olid ära tabanud, et mehe arvuti sisaldab suures koguses Facebooki siseelu kirjeldavat materjali, mis aitaks võib-olla isegi paremini juurdlusele kaasa kui Zuckerbergi treenitult vaoshoitud infokuivade vastuste kuulamine.
Ted Kramer püüdis vastu vaielda väites, et dokumente avalikustades rikub ta USA kohtuniku ettekirjutust, ega soovinud brittidele arvuti sisu edastada.
Selle peale saatis parlament politsei mehe hotelli, kes tõi ta ärakuulamisele, kus selgitati valikut kahe halva alternatiivi vahel. Hetk hiljem kopeeriti vajalikud failid mälupulgale ja parlamendi komisjon asus neid uurima.
Juhtunust kuulnud Facebook protesteeris, palus juhinduda USA kohtu määrusest ning hoiduda komisjonil materjali lugemast, et see esimesel võimalusel hävitada. Pole teada, millise viisakusega seekord britid Facebooki soovi tagasi lükkasid, aga seis paistab olema 1:1
Igal kirgi kütval etendusel on õpetlik moraal. Selles loos on selleks andmete kaitsetus. Seda nii Facebooki hoole all, kohtuniku kurja tõkendiga hoituna, kui ka juhtudel, milles suveräänse riigi juhid tahavad midagi väga teada saada.