Telefon võiks ise enda elu eest vastutada
USAs Denveris elav Scott Walsh on haiglas kriitilises seisus, kuna püüdis päästa prügipressi sattunud nutitelefoni. Juhul kui ta päästnuks kassipoega, peaksime Scotti ilmselt kangelaseks. Telefoni pärast eluga riskimine tundub ikka veel sammuna üle normaalsuse piiri. Aga võib-olla ka mitte.
Vahest sobib olukorra kirjeldus testküsimuseks, millega saab hinnata inimarengu kaugust. Kaugust kas inimarengu alguspunktist või järelejäänud teena. Seega, kas sina riskiksid telefoni päästmise nimel tervisega? Kardetavalt on nii jaatavad kui ka eitavad vastused omal moel probleemsed.
Sobilikult võtsid lähedasel teemal, kuigi erinevates vestlusringides sõna kaks olulise mõjujõuga juhti, Sundar Pichai Google tipust ja Apple liider Tim Cook. Erinevalt avalikkuse meeli köitvast masinate ülemvõimu ohust, Apple juht seda muret ei jaga. Teda ei pane muretsema võimalus, et arvutid võtavad inimestelt nendele kuulunud osa. Tim Cookile teeb hoopiski muret inimeste valmidus loobuda inimsusest. Teda ei häiri, kui masinad hakkavad mõtlema nagu inimesed, vaid see kui inimesed hakkavad mõtlema nagu masinad.
Muuhulgas kommenteeris ta oma suhet telefoni. See on muutunud rahulikumaks. Varemalt võttis ta telefoni kätte enda arvates liigagi sagedasti. Siis vähendas teadete arvu ja nüüd hindab, et telefoni haaramise sagedus on selgelt langenud. Kahjuks talt ei küsitud, kas ta hüppaks telefonile järele kui see kukuks prügišahti, aga jäägu selle mõttega mängimine teiseks enesetesti küsimuseks teemal milliseks pead sina tippjuhi ja telefoni vahelist suhet?
Sundar Pichai vastates New York Times'i küsimusele, kas tema jaoks on Räniorus säilinud sama idealistlik aura, mis teda omal ajal ahhetama pani, märkis Google'i juht, et olukord on natukene muutunud. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema.
Optimism on olemas, aga seda mahendab kasvav mõtisklus ja arutelu askelduste tähendusest. Ta viitas idanevale arusaamade sügavusele, mille võttis kokku tõdemusega, et tehnoloogia ei lahenda inimkonna probleeme. Taoline visioon on alati olnud naiivne, märkis ilmselt enim maailma kodanike elu mõjutava tehnoloogiaettevõtte juht ja lisas, et tehnoloogia on kõigest vahend ja inimkonna probleemidega peavad tegelema inimesed ise.
Tema arvates teeme suhet tehnoloogiasse käsitledes kaks viga. Usaldame tehnoloogiat liiga palju meie probleemide lahendamisel ja samas sokutame oma probleemide süüst üleliia palju tehnoloogia kraesse.
Pichai hinnangul seisab Google'i ees praegu rohkem probleeme kui kogu viimase 20 aasta jooksul. Tuhanded töötajad protesteerisid firma suhtumise vastu, millega see on püüdnud lahendada, või protesteerijate arvetes mitte-lahendada seksuaalse ahistamise süüdistusi.
Selles küsimuses on tõesti süü inimestes, isegi kui nad on kokku toonud tehnoloogia arendamine. Lisaks süüdistatakse otsinguteenuse pakkujat sama teenuse tsenseeritud vormi tarnimises ebademokraatlikele riikidele, pidades head äri moraalist kõrgemaks. Seegi on inimese valikute, mitte tehnoloogia probleem.
Masinatelt pole loota vastust ka väljakutsele, mille keerukusest sai aimu kui töötajad avaldasid pahameelt koostöö pärast tehisintellekti arendamisel USA sõjaväega. Avaliku surve tõttu loobus Google nimetatud koostööst. Tegemist on huvitava dilemmaga, mille mõistmiseks peab tutvuma armee staabiülema kindral Joseph Dunfordi kommentaariga. Kindral avaldas imestust pingutuste üle, millega tehnoloogiaettevõtted püüavad koostööd teha näiteks hiinlastega, aga mitte nendega. "Meie siin ruumis viibijad oleme head kutid, kes kaitsevad demokraatiat ja nad peaksid teadma, et oleme head kutid," märkis sõdu kogenud merejalaväe kindral. "Küsimus ei ole millegi ebaeetilise, ebaseadusliku või ebamoraalse tegemises, vaid vajaduses tagada kollektiivselt väärtuste kaitse, mille eest seisame. See on argument, mida soovin tehnoloogiafirmadele edastada," märkis Joseph Dunford.
Toodud arvamused reedavad huvitava moraalse mõttevahetuse tärkamist ettevõtetes, mida on seni iseloomustanud äriedu põhjal mõõdetud tehnoloogia arendus. Scott Walkerit enam aidata ei jõua, aga loodetavasti julgustab siginev arutelu jätkama mõtisklusi inimese enda rollist oma heaolus, lastes teinekord telefonil ise oma saatust kannatada.
Toimetaja: Marju Himma