Hiidtehastel ja Nigeeria kirjapettustel võib olla mõndagi ühist ({{commentsTotal}})

Arvutuste kohaselt hakkab tehas kohalikele tulu teenima alles 2042. aastal.
Arvutuste kohaselt hakkab tehas kohalikele tulu teenima alles 2042. aastal. Autor/allikas: aresauburnphotos/(CC BY-SA 2.0)

Katse ehitada iga hinna eest piirkonna majandust elavdavat tipptehast võib päädida kohati betoonist ja klaasist kolaka rajamisega, mis hakkab kohalikele tulu teenima alles kümneid aastaid hiljem, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Huvitav, kas Eestisse võiks rajada mõne suure IT-tehase? Kas peaksime seda soovima? Märgiliselt sobiks see poliitilise ilu valdkonda, millega saaksime leevendada omaaegsest Nokia puuduse ja kadeduse ängi. Ent järsku oleks nutikale riigile kasulikum igal võimalusel sellise ideega võidelda?

Hoiatava näite leiab USA-st, kus Donald Trump iseloomustas Wisconsinisse rajatavat Foxconni tehast erakordse võiduna kohalikule majandusele. Ajakiri The New Yorker kirjeldab juhtunu tagamaid, millest võib jõuda üllatavalt vastupidise järelduseni.

Taiwani päritolu Foxconn kuulub maailmas elektroonikatooteid valmistavate ettevõtete absoluutsesse tippu. Firma teeb allhankeid mitmetele väga tuntud USA, Euroopa ning Jaapani elektroonika- ja infotehnoloogiafirmadele. Olgu näidetena toodud oluline osa Apple'i, Amazoni, Microsofti, Cisco, Nokia, Sony, Nintendo jt tuntud kaubamärkide all müüdavast toodangust.

Selles valguses paistab uue tehase rajamine USA-s igati nutika otsusena, seda siis nii samaaegselt Foxconni omanikele kui ka antud juhul Wisconsini elanikele. Või vähemalt poliitikutele, kellele võimaldas tehase rajamine jagada lubadusi 13 000 uue töökoha tekkimisest. Samuti lubati kohalikele hiigeltehase toodangu müügist saadavat tulu.

Toredad lubadused vajavad kohalikelt omapoolset panustamist. Seda tuleks teha enne tehase rajamist. Uue loomisega kaasnevad mitmesugused kulud ja protsessi sujuvust segavad mõningad kehtivad seadused. Unustada ei tohi ka maad, millele tehas rajatakse.

Olukord meenutab paljuski Nigeeria kirjapettust, milles lubab kohalik prints sulle täbarast olukorrast pääsemiseks tehtava väikese ettemaksu eest hiigelvarandust. Nüüd, kui lepingud on sõlmitud, selgub, et wisconsinlased saavad tehase kasumist osa pärast kulude katmist esialgsete arvestuste järgi kusagil aastal 2042.

Natukene tuleks kohendada ka tööhõive lootuseid. Kes see rumal rajab uue põlvkonna tehase inimestest tööjõule? Robotite kasutamises arvult eesrindlik ettevõte muutis mõni aeg pärast rajamise kavade sõlmimist tehase kirjeldust. Kõrge automatiseerimise tasemega tehas vajab heal juhul vaid 3000 töötajat.

Enamus ehk neist 90 protsenti peavad olema kõrge kvalifikatsiooniga programmeerijad, disainerid ja insenerid. Kardetavalt tulevad paljud neist mujalt kui Wisconsinist. Arvestades tehase lähedast, ca 30 kilomeetrist kaugust naaberosariigi Illinois' piirini, lahendab kohalike maksumaksjate panus tõenäoliselt naabrite tööhõive probleeme. Sellest oleks üleaedsetele palju abi, sest tänu kõrgele automatiseerimisele hoitakse palgad madalatena, aga vähemalt ei pea nad selle eest midagi maksma.

Maksmisest rääkides, wisconsinlased lubasid uue tehase omanikele 4,5 miljardi dollari suurust maksusoodustust. Tegemist on USA ajaloo võõramaise ettevõtte suurima rahalise subsideerimise juhtumiga. Lisaks loovutatud rahale andis kohalik võim sujuva töökorralduse nimel vabriku pidajatele teatud privileegid kohtujuhtumite käsitlusel. Näiteks võib vabrik esitada tööd takistavatel teemadel tehtud ebasoodsate kohtuotsuste vastu tõstatatud kaebusi ühe kohtujuhtumi käigus.

Lisaks leevendas keskkonna kaitse eest vastutanud ameti juht ja tänaseks skandaalide tõttu kohalt lahkuma sunnitud Scott Pruitt Wisconsini tehasele esitatud õhusaaste nõudeid. Lõpuks rahuldati veel tehase maa-alane nõud suurendada selle ümbruse saastekäiste ala 1 100 hektari võrra. Maa tuleb kohalike käest ja on mõeldud inimeste tervist ohustava tegevuse eest kaitsva tsoonina.

Wisconsini ülikooli teadlaste hinnangul saaks pelgalt loovutatud raha juhulikult ümbruskonna ettevõtjatele välja jagades luua töökoha 90 000 töötajale. Poliitikuid ei paista see arvutus häirivat, sest nad tõid kohalikele maailma tipptehase.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: