Inimesed nautisid kakaoube juba 5000 aasta eest ({{commentsTotal}})

Kakaopuu.
Kakaopuu. Autor/allikas: Tom Coady/Creative Commons

Inimesed hakkasid kasvatama kakaopuid põllukultuurina juba enam kui 5000 aasta eest, arvatust vähemalt 1500 aastat varem ja tuhandeid kilomeetreid lõuna pool, vihjavad uued arheoloogilised leiud.

Eelnevalt Ladina-Ameerikas tehtud väljakaevamised vihjasid, et kakapuiod hakati kasvatama esmakordselt ligikaudu 3900 aasta eest Kesk-Ameerikas. Järgnevatel sajanditel sai kakao olmeekide ja maiade kultuuri oluliseks osaks. Ube kuivati, kääritati, röstiti ja jahvatati seejärel peenikeseks pastaks, mida kasutati omakorda muu hulgas alkohoolsete jookide valmistamiseks. Tänapäeval Euroopas tuntud kakao ja šokolaad on aga 18. sajandi lõpu leiutis.

Geeniuuringud viitasid aga muule. Kakaopuu (Theobroma cacao) geneetiline mitmekesisus on suurem lõuna pool – Amazonase vihmametsades. Kui Lõuna-Ameerikas kasvatatakse ekvaatori lähedal 22 erinevat liiki perekonda Theobroma kuuluvaid puid ja 17 liiki selle metsikuid sugulasi, siis Costa Ricast põhja pool kasvatakse kultuurina vaid kahte liiki Theobroma puid.

Seeläbi oleks pidanud jaguma sealsetel inimestel kakao kodustamiseks küllaga võimalusi. Kanadas asuva Briti Columbia Ülikooli arheoloog Michael Blake otsustas uurida seetõttu oma Ecuadori ja Prantsusmaa kollegidega põhjalikumalt iidsest Santa Ana-La Florida külast päevavalgele tulnud uhmreid, pudeleid ja kausse. Varasemate arheoloogiliste leidude põhjal elati külas 5500–3300 aasta eest.

Töörühm leidis kakaopuuga samasse perekonda kuuluvatele taimedele viitavaid tärkliseterakesi kuuelt muistiselt. Teobromiini, šokolaadi koertele mürgiseks muutvat mõru ühendi jälgi nähti aga 25 keraamilisel nõul ja 21 kivist muistisel. Blake leidis kolleegidega proove analüüsides neis DNA jupikesi, mis said pärineda ainult kakaotaimede mitokondritest. Mõnedes proovides nägi töörühm ka rakutuumas leiduvaid geene. Nõudelt ja nende lähiselt leitud söestunud materjali vanus ulatus radiosüsiniku meetodi alusel enam kui 5000 aastani.

Kakaojääke leiti ka oma aja kohta peenelt kaunistatult nõudelt. See viitab töörühma hinnangul, et ubadest valmistatud jook oli maio-tšintšipe kultuuris olulisel kohal. Jooki võidi tseremoniaalsetel eesmärkidel kasutada juba toona, mis võis anda eeskuju hiljem ka Kesk-Ameerikas esile tõusnud kultuuridele. Samas pole võimalik töö põhjal öelda, kas ja kui palju kakaopuud piirkonnas täiendavalt aretati.

Samuti jääb praegu ebaselgeks, millal ja kuidas jõudis kakao Lõuna-Ameerikast Kesk-Ameerikasse. Taime seemned eriti hästi ei säili. Erinevate hüpoteeside proovile panemiseks napib tõestusmaterjali. Kakaopuud võisid levida sama hästi nii aeglaselt ühest aiast teise kui ka kaupmeeste vahendusel otse Ecuadori rannikult mööda Vaikset ookeani otse Kesk-Ameerikasse.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: