Evolutsioon pole peatunud – tugitoolis vegeteerimine muudab inimese taimeks
Eelajaloolisest ajast pärit toidu ahnitsemise programm muudab inimesed tänu söögikullerite laiemale levikule vaikselt liikumatut taime meenutavaks organismiks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port
Küttide ja korilast ajastul otsis inimene suurema osa valgest ajast süüa ja elas sellest hoolimata enamasti näljas ning suri noorelt mõne nakkuse või muu haiguse kätte. Paleodieedi usku inimeste isu see asjaolu ei riku. Neil jagub usku, et just selle aja toit päästaks tänase elu tervise probleemidest, aga toidu koosseisu üle võib pikalt diskuteerida.
Teise sellega kaasneva nähtusena on lihtsam üksmeelele jõuda. Oleme pärinud tollest kaugest ajast toidu ahnitsemise programmi, krabades võimaluse tekkides seda endale rohkem, kui süüa jaksame. Uuema aja väljenduseks on reageerida himuralt näiteks kaubanduskeskustes toidu sooduspakkumistele. Ürgse refleksina püüame energiat kokku hoides saada enda kätte rohkem toitaineid.
Tahtele ei taha see nähtus alluda. Kaudse tõendina ületab planeedi ülekaaluliste arv ju alatoidetute oma. Ürgse jõu taltsutamatusest kõnelevad ka kaalujälgijate enamuses pettumust valmistavad arvukad dieediprogrammid.
Hea ärimees kasutab inimesi ära. "Hea" on ta siis vaistu ja äri edu mõttes. Moraalses plaanis võib headuse osas vaielda. Ülekaalust tingitud tervishoiu kulutused ületavad mitmekordselt toidu müügist saadava äri kasumit. Samas ei pea iga toiduäri olema küüniline ega paheline, kui püüab liituda meie ja toidu vahelise üha keerulisemaks kujuneva armuafääriga. Protsessi innovatsioon aitab inimese nõrkust paremini näha – võib-olla, et ka saatust.
Kaks tuntud panka, Morgan Stanley ja Goldman Sachs püüavad motiveerida Uberi omanikke, et need viiks ettevõtte aktsiad börsile. Kuuldavasti hinnatakse ettevõtte väärtuseks 120 miljardit dollarit. Aasta varem räägiti umbes 68 miljardist dollarist. Väärtuse kasv on vaataja silmades. Seda ei paista segavat miljarditesse ulatuvad iga aastased kahjuminumbrid. Otse vastupidi, investorid näevad ettevõttes midagi Amazoni-laadset.
Taoline võrdlus on lihtne tekkima. Eriti arvestada, kui kaua elas Amazon kahjumis. Nüüd aga on tegemist maailmas teisena triljoni dollarit väärtuse ületanud ettevõttega, mille juht ja asutaja on ühtlasi maailma rikkaim inimene. Seetõttu leiab Uber ettevõtte arendamiseks jätkuvalt raha. Lisaks mängis investorite närvidel raamatupidamine informeerides kevadel avalikkust, et nad jõudsid käesoleva aasta esimeses kvartalis esimest korda kasumisse. Selle teesiga ei taha kõik nõustuda, pidades sõnumit uute ettevõtete omandamisest ja mitte põhitegevusest tulenevaks efektiks.
Kirjeldatud raha kokkulugemise teema on vajalik tausta informatsioon Uberi toiduga seotud äri tutvustamiseks. Juba mainitud Morgan Stanley ja Goldman Sachs hindavad sööjate ja toiduvalmistajate vahel transporditeenust pakkuva UberEats teenuse väärtuseks 20 miljardit dollarit. Pankurite hinnangu jõutakse toidu vedamisega kasumisse enne kui inimeste veoga. Seda võiks pidada mõneti loogiliseks, kuivõrd oma kõhtu on ikka alati muust olulisemaks peetud.
Restoranide menüüdest valitud toitu kodudes ja kontorites tühja kõhuga ootavatele klientidele toimetades oli teeninud firma kevadeks kuus miljardit dollarit. Üle miljardi potentsiaalse sööjaga Hiina turu kõrvale jättes on saamas UberEats'ist maailma suurimaks toidutarnija. Võrreldes 350 linnas pakutava taksoteenusega toimetab Uber toitu erinevate riikide 250 linnas. Peadirektori sõnade järgi on eesmärk jõuda linnade arvepidamises taksoteenusele järele.
See pole sugugi võimatu. Toidu transpordiäri käive kasvab paarsada protsenti aastas. Sama inimliku vajaduse teenimise võimalust on märganud paljud konkurendid, sealhulgas Eesti linnade tänavatel vuravad söögilõhnalised kullerid.
Suuremate riikide turgudel on tegijaid rohkem ja konkurents tihedam. Nendega võrreldes on Uberi teenus kõige kiiremini kasvav ja vähemalt investorite isu tundvate pankurite arvates kaks korda väärtuslikum, kui USA turul tegutsev suuruselt teine GrubHub.
Seega, kui kütid ja korilased pidid päev otsa kõhutäie nimel liikuma, asendab toidukuller isegi poe või restorani külastusele kulunud sammud tõenäoliselt kontoris istudes teenitud raha kuluga. Vähenevate sotsiaalsete kontaktide asemel on juba Facebook ning kustuvat liikumisinstinkti on rahuldamas ja ning lihaseid koormusest vabastavalt tõhusalt arenev virtuaalreaalsus, inimeste maailmaks peetava toimimise eest valmistutakse vastutust loovutama robotitele ning tehisintellektile jne.
Paistab, et inimese lugu kulgeb nähtamatu, aga tajutava programmi järgi. Teele lõpliku lahenduseni on veel jäänud mõned äriideed.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".