"Pealtnägija" uuris, kuidas eestlane Volvo tulevikuautosid mugavuspaleeks muudab ({{commentsTotal}})

Moodsate autode navigatsiooni-, muusika- ja muud mugavusseadmed on tihti keerulised nagu IQ-test. Oma panuse olukorra parandamisse annab 37-aastane Rootsis elav Kaspar Raats, kes on teadaolevalt esimene autode kasutajakogemuse erialal doktorikraadi omandav eestlane.

Raatsi doktoritöö keskendub küsimusele, mis tekitab inimestes usaldust mingisuguse teenuse või intelligentse tehnoloogia osas. "Ma kasutan neid mõtteid, et seda usaldust uurida, mida inimesed ootavad ja mis nende kogemused on igasuguste selliste intelligentsete funktsioonidega ja mida ootavad nad tulevikus, kui autod sõidaksid ise," selgitas saates "Pealtnägija".

Igapäevast leiba teenib Kaspar Raats Volvos. Eeskätt töötab ta ekraanide ja nendel kuvatava info esitlemise kallal. Uuematel automudelitel projitseeritakse tarvilik info otse esiklaasile. "See on esteetiliselt ilusam ja informatsioon on kaugemal ehk sa pead (teelt) veel vähem silmi eemale liigutama," märkis Volvos töötav doktorant.

Raatsi töö pole seotud ainult turvalisusega, vaid ta eesmärk on mõõta ja kujundada laiemalt ka inimeste emotsioone auto kasutamisel. Tulemuseks on lahendused, mis tulevad turule võib-olla aastate pärast ja on patentidena väärt miljoneid eurosid. Seetõttu on eestlase töö päris täpne sisu salajane. "Viimased kolm aastat olen ma üldse tegelenud autodega, mis tulevad viie aasta pärast või hiljem," laiendas doktorant.

Arvutisüsteemi insenerist disaineriks

Esmalt suundus Raats õppima isa jälgedes Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide inseneriks. Eestis sai ta tasuva töö IT-andmebaaside administraatorina. Algtõuge Eestist ära kolida tuli, kui Raatsi abikaasa läks Inglismaale õppima. Seepeale asus õppima Raats ise Rootsis Chalmersi ülikoolis interaktsioonidisaini ehk toodete kasutajamugavuse kujundamist. "Tegelikult see ei olnud risk, sest ma alati võin ju alati tagasi tulla. Ega mul need vanad teadmised ära ei kao," meenutas doktorant.

Volvos sai Raats töökoha peale kooli lõpetamist. Esialgu tegeles ta mudeli XC90 ja selle infoteinment-süsteemi arendamisega. Viimastel aastatel on tema põhitöö teistsugune. "Ma hakkasin tegema uurimisprojekte, kus ma juhtisin väikest tiimi, kus olid interaktsioonidisainerid ja erinevad teised huvipooled. Minu ülesanne oli vastutada tuleviku kontseptsioonide eest," sõnas doktorant. Selleks pidi ta aga esmalt välja selgitama kasutaja vajadused.

Kasutajakogemuse A&O
Raats tõi välja, et autodesse puutuv kasutajakogemus algav ammu enne autosse istumist. Näiteks hõlmab see eelneval õhtul uude sihtkohta sõitmiseks auto navigatsioonisüsteemi seadistamist. Teiseks näiteks on jalaviibutusele reageeriv pagasiluuk, millest tõuseb kasu raskete poekottide tassimisel. Kasutajakogemust parandab ka teenus, mis võimaldab toimetada kulleril ammu oodatud pakk otse autosse. "See teeb elu palju mugavamaks, et sa veedad päeval enamuse oma ajast kuskil kohas, mitte ei oota kodus oma saadetisi," märkis Raats

Autojuhile parima kogemuse loomiseks on see vaja see esmalt ära proovida. Volvos mängib uue kasutajakogemuse kujundamise köögipoolel olulist rolli simulatsioonituba, kus katsetakse uusi süsteeme inimese peal. "Katsetoas sõidavad nad tavaliselt simulaatoris, kus on pool autot. Nad istuvad selles ja sõidavad tee peal. Anname neile ülesanded kätte ja siis küsime, kuidas need tunded on," selgitas doktorant. Muu hulgas jälgitakse nende käitumist, pilgu suunda ja pulssi.

Kõigepealt proovivad uusi lahendusi töötajad ise ja siis kutsutakse kohale erinevaid katsegrupid ehk sisuliselt tavalised inimesed tänavalt. Ehkki Raats ise eelistab üldse liigelda jalgrattaga, saab arendusmeeskond vabalt mudeleid proovida. "Seal alal meil ikka pigem juba soovitatakse, et me kasutaksime neid ja prooviks ikka sellises reaalses sõidusituatsioonis," märkis ta. Põhimõtteliselt võiks minna mõnikord uue Volvoga kasvõi puhkusereisile.

Lisaks masinale, millega sisuliselt jäljendatakse autosõitu, on laboris ka virtuaalne arendusprogramm. Läbi selliste prillide saab näha, milline täpselt võiks välja näha auto, mida plaanitakse osta.

 

Kui nüüd peaks nurisema mõni konkurent, miks reklaamiti ühte autofirmat, palub "Pealtnägija" teada anda, kui selles vallas on edukas ka mõni teine eestlane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: