Instagrami asutajate Facebookist lahkumine on märk maailma peataolekust ({{commentsTotal}})

Foto: ian dooley/Unsplash

Esmaspäeval teatasid kaks Instagrami asutajat plaanist jätta töö Facebookis uute väljakutsete nimel selja taha. Ettevõtte eduloo valguses paistab, et maailm ei tea enam, mida iduettevõtetelt tahta, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kas sina tead, mida maailm vajab? Tõenäoliselt vajad vastamiseks natukene aega. Küsimus on sedavõrd oluline. Täitku seda pausi veel üks küsimus. Kas loobuksid juhtimast populaarset ettevõtet, mille igapäevane töö on rahuldada vähemalt miljardi inimese vajadusi, et asuda otsima vastust esimesele küsimusele maailma jaoks vajalikust?

Enda loodud ülieduka ettevõtte juhtimisest loobumist, tuues ettekäändeks uute väljakutsete otsimise, võib võtta tõendina väsimatust maailmaparandajast. Samas võib sellest välja lugeda lihvitud pressiteate, milliseid on nähtud varemgi seoses vähema romantikaga sisustatud töö lõppemisega. Loomulikult jääb alles ka lihtsalt väsimuse põhjustatud soov aja maha võtmiseks. Kuna antud loos on lahkumas kaks ettevõtte loojast tippjuhti, jäägu alternatiivide kaalumine igaühe enda teha.

Esmaspäeval levis info Instagrami kahe asutaja plaanist jätta töö ettevõttes selja taha. Sõnade asemel elu episoodidest piltide ja videode vahetamisega maailma vajaduste rahuldamise ideele tuli esmalt Kevin Systrom, kelle loodud tarkvara arendusega liitus Mike Krieger. Koostöö päädis 2010 aasta oktoobris Instagrami startimisega esmalt Apple'i keskkonnas. Systromist sai peadirektor ja Krieger asus täitma tehnoloogia direktori kohustusi.

Teenuse avalikuks tegemise aasta lõpuks kasutas seda miljon inimest. Käesoleva aasta jaanipäevaks ületas kasutajate arv miljardi läve. Instagrami kasutajatest moodustavad suhteliselt suurema osa alla 35-aastased ja kogu kliendibaasist kaks kolmandikku on naised. Kasutajate arv kasvas kõige kiiremini 2012. aasta järel, seostudes tõenäoliselt siirdumisega Facebooki omandusse.

Omandisuhte muutus tõi kahele asutajale sisse umbes miljardi dollari väärtuses raha ja Facebooki aktsiaid. Juhul kui Instagram oleks eraldiseisev ettevõte, oli suve keskel selle väärtuseks 100 miljardit dollarit ehk seega umbes 100 dollarit kasutaja kohta.

Valikuliselt fakte kogudes võib jääda mulje siledast ja päikeselisest teest, mis innustab tõenäoliselt tuhandeid programmeerimise rajale asunud inimesi unistama lihtsast ja vähemalt raharikkast tulevikust, tehes kas uut ja paremat Instagrami või veelgi parem, kui mõtlevad välja midagi uut. Viimasel juhul peavad nad arvestama, et sellel teel kõnnivad kaks juba edukat ja rikast tegelast. Uue leiutamise otsingutele viitab emafirma juhi Mark Zuckerbergi avaldus, milles tunnustab lahkujaid hea töö eest, jäädes põnevusega ootama, mille uuega nad järgmiseks välja astuvad.

Enamus senistest hea idee realiseerimisega rikastumise juhtudest ei ole suutnud järgmist uut asja teha. Tüüpilisemaks sammuks on raha paigutamine iduettevõtlust rahastavatesse riskifondidesse, sarnanedes siis rohkem kõrkjates ootavale kalamehele, kui garaažis pusivale leiutajale. Suur osa taolistest tegelastest asuvad Räniorus ja see on hakanud sealset meelelaadi kujundama kardetavalt stagnatsiooni suunas.

Viimasel ajal on kirjeldatud nähtusele hakatud rohkem tähelepanu pöörama kuni üleskutsetele alustada oma ettevõtmisega mõnes teises keskkonnas, kus ideedest une kaotanud hulle on rohkem, kui sama ideega rahameeste õnge otsas ootavate ussikeste ümber kogunevaid lihtsama mõttelaadiga kalakesi. Võimalik, et maailma vajaduste märkamiseks on kasulikum olla vaene ja probleemide suhtes tundlik, kui rikas ning argiselt poputatud.

Maisema olukorra mõistmisega jätkates, Instagrami juhtide lahkumise motivatsioonile lisab valgust peamise konkurendi Snapchati strateegia juhi Imran Khani septembri alguses tehtud lahkumisavaldus sooviga leida uusi väljakutseid. Kevadel lahkus ettevõtte juurest WhatsAppi asutaja Jan Koum, olles sarnaselt Systromile ja Kriegerile müünud selle 2014. aastal Facebookile. WhatsAppi hinnaks oli 19 miljardit USD, peegeldades vaid paari aastaga toimunud aplust, millega asusid suured ettevõtted iduettevõtteid omandama.

Instagrami ja WhatsAppi emafirmat Facebooki räsib nii avalikkuse kui ka poliitikute surve seoses kasuahne hoolimatusega kasutajate andmetesse. Valjenevad hääled nõuavad suurte IT-firmade tegevust reguleerivate uute seaduste loomist jne. Snapchati emafirma Snapi aktsia rekordiliselt madal hind peegeldab investorite ärevusesegast intuitsiooni mingite muutuste saabumisest.

Väga hea oleks aru saada, mida maailm ikkagi tahab!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: