Lõbu- ja mugavusiha asendab inimesed tehisintellektiga ({{commentsTotal}})

Foto: imago/epd/Friedrich Stark/SCANPIX

Robotid teevad juba paarituhande päeva pärast ära pooled täna inimestele usaldatud ülesannetest. Paraku imbub tehisintellekt kodudesse niivõrd vargsi ja inimeste elu mugavamaks tehes, et seda tajutakse alles siis, kui on hilja, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Ennustuste järgi on vähe aega päevani, kui tänast elukorraldust vanamoodsaks jäämise tõttu enam ära ei tunne. Kõige värskema näitena hoiatas Maailma Majandusfoorumi värske raport, et seitsme aasta ehk paarituhande päevaga peaks üle poolte seni inimesele usaldatud tööülesannetest tegema masinad. Tänasega võrreldes tähendab see ülesannete automatiseerimise kahekordistumist. Järelikult inimesed peaks nägema väga lühikese aja sees reaalseid tööle asuvaid seadmeid ja protsesse. Küsimus on, kas neid osatakse ära tunda.

Probleem on olemas, sest kes näeb näiteks umbes sajandivanuses pesumasinas robotit, kuigi mõne kirjelduse järgi sarnaneb uue põlvkonna pesumasin tööstusrobotiga. Me lihtsalt ei oska seda märgata.

Autonoomne, omapäid toimetav tolmuimeja või muruniitja omavad juba rahvalikus kirjelduses ainest robotiks. Ladudes vuravad robotid pakivad klientidele kaupa, restoranides valmistavad sarnased tegelased toite. Hooldekodudes ja haiglates tegelevad robotid oluliste abiülesannetega, sealhulgas patsientidele ravimite andmisega. Roboteid leiab valvamas hooneid, lahutamas kaubanduskeskuste ja hotellikülastajate meelt jne. Kui otsida, leiab märke küllaga.

Euroopas kehtiva kokkuleppe järgi iseloomustavad nutikat robotit iseseisev keskkonna uurimine läbi vastavate andurite, võime kogemusest õppida ja vastav kohanemine, vähemalt osaline füüsiline olemasolu ja elusa puudumine. Viimane tähendab, et roboti sees ei ole inimest sarnaselt 18.–19. sajandil inimesi hullutanud nn Mehhaanilisest Türklasest malemängijale, kuigi taolist pettust võib kohata suure tõenäosusega tänaselgi päeval.

Näiteks kahtlustatakse ühte tehisintellektipõhist tõlketeenust pakkuvat ettevõtet, et osa tööst teevad ära inimesed. Siin võib peituda osa põhjustest, miks ei märka me juba päris hoogsat harjumuspärase elu automatiseerimist. Oluline osa andmete ja signaalide analüüsil baseeruvast tööst toimub ilma füüsiliste "asjadeta". Samas eeldas robotiks olemine vähemalt mingit osa inimesele tajutavalt füüsilises keskkonnas. Arvutiprogrammidega tehtav virtuaalne töö võib tunduda inimese tehtuna. Selle tajutavaks muutmine vajab veel vastava kategooriaga harjumist.

Robotiseerimise laine suhtes tundlikku tähelepanu aitab treenida Amazoni lubadus saata lähimal ajal kodudesse kaheksa uue põlvkonna seadeldist, mille "mõistus" asub inimkõnes peituvaid soove täitva Alexa tehnoloogias. Muu hulgas püütakse saata inimesi kodudesse abistama varasemast nutikam mikrolaineahi, mitmesugused meediatarbimise seadmed ja lisaks veel omanikuga autos kaasasõitev liiklust valvav kaamera.

Kellele tundub pakutav marginaalsena, sõnastagu need valdkonnapõhiselt: toit, sõit ja meelelahutus. Need on kõik koduse eluga oluliselt seotud teemad, edaspidi siis Amazoni valvsa pilgu all. Olgu siia lisatud meenutuseks meediasse lekkinud infost Amazoni laborites saladuskatte all arendatavast kodutöid tegevast robotist. Igaüks kirjeldatud asjakestest võib eraldi võttes tunduda tühise ja limiteerituna. Ühel hetkel märkad aga, et oled oma kodus pigem hotellikülastaja kui peremees.

Siis võib olla vastu punnimiseks hilja, sest Amazon oskab juba täna ära arvata Alexa kasutajate mõtteid ja isegi seda, mida nad unustasid teha või soovida. Koguneb üha rohkem tõendeid väitmaks, et inimesel puudub tegelikult vaba tahe. Ajani, mil usub inimene vastupidist, ei suuda ta end tema tahtmistega manipuleerijate eest kaitsta. Pealegi on üsna lihtne aimata, milliste hüvedega saab kedagi meelitada. Taolises olukorras võivad vastu punnimise ja masinate välja lülitamise ning lahti ühendamise püüdlused osutuda uskumatult raskeks. Masin on uudses olukorras tark ja inimene mitte.

Saabuvate tõsiste muutuste omapäraseid märke leiab mujaltki. Näiteks nõustutakse tõenäoliselt robotitega rohkem esmaspäeval ja reedel. Arvatavasti ei jää see inimlik nõrkus kasutamata. Lisaks soovitab tunnustatud organisatsioonipsühholoog Adam Grant vähendada tööpäevi kahe tunni võrra, sest inimestest töövõime kätte saamiseks piisab juba eelnevast. Ülejäänud kaks tundi midagi juurde ei tooda ja on kõigi osapoolte jaoks raisatud aeg.

Seega võib juba ette kujutada hedonismis rüplejaid, kes enam ei mõista, kuidas oli vanasti üleüldse võimalik elada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: