Robotite pealetung vähendab töötust, kuid vapustusest pole pääsu ({{commentsTotal}})

Foto: Stefan Boness/Ipon/SIPA/1809061600/SCANPIX

Robotite ja tehisintellekti pealetung loob vähemalt nelja aasta jooksul pea kaks korda rohkem töökohti kui sama aja jooksul kaob. Positiivsele sõnumile vaatamata tuleb hakata aga juba praegu looma sotsiaalset vapustust leevendavaid turvavõrke ja haridusprogramme, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Esmaspäeval avaldas Maailma Majandusfoorum raporti robotiseerimise võimalikest mõjudest tööhõivele ja sotsiaalsetele protsessidele. "Tuleviku tööhõive raport 2018" rajaneb paarikümnes riigis 15 miljonile töötajale tööd pakkuva ettevõtte juhtide seas korraldatud küsitlusele. Seega ei ole tegemist akadeemilise harjutusega, vaid praktikute hinnanguga omaenda ettevõtte tulevikuga arvestavatele strateegilistele muutuskavadele. Nimetatud valimisse kuuluvad ettevõtted loovad umbes 70 protsenti üleilmsest majandustoodangust.

Kiirete muutuste aeg toidab nii pessimiste kui ka optimiste. Kui arvestada töökohtade kadumist või siis uute lisandub, võiks raporti pealiskaudsel lugemisel leida endale õigust mõlemad. Tegemist ei ole siiski lihtsa arvutustehtega, milles saab üks pool endale sobivamana paistva tulemuse. Arvude taga peitub tõsisem sõnum, mis ei luba enam elu vanaviisi edasi planeerida. Seega on omajagu plindris mõlematpidi mõtlejad.

Suures pildis ennustavad raporti koostajad, et robotite ajastu jaoks loodavad algoritmid ja nendest juhinduvad masinad püüavad asendada umbes 77 miljonit tänast töist rolli. Näiteks kaaluvad mitmed juhid juba täna, milliseid masinaid hankida, et mõned inimestega sisutatud töökohad koondada. Mainitud arvnäitaja tulenebki taolistest praktiliste sammude planeerimisest.

Teisalt peaks kaduvate tööde asemele tärkama umbes kaks korda rohkem uusi kohustusi ehk ligemale 133 miljonit tööks seni mitte peetud või seni olematut tööposti. Olgu selgituseks mainitud, et töö koosneb ülesannetest. Neist igal ühel on kindel alguse ja lõpu seisund, etteantud aeg, materjalid ja muud ressursid ning kvaliteedinõuded alustamiseks ja lõpptulemile.

Tänaste tööde sees on masinate teha 29 protsenti ülesannetest. Seitsme aasta pärast peaks masinate kätte siirduma veel umbes pooled ülesanded. Masinad hakkavad tegema üle poolte maailma toimimiseks vajalikest töödest. Muu hulgas hakkab tööd vähenema raamatupidajatel, kliendihalduritel, postivedajatel, tööstustöölistel ja sekretäridel. Samal ajal peaks kasvama nn "inimese oskustega" tööde pakkumine alates klienditeenindajatest ja turundajatest kuni müüjateni.

Inimese oskuste all peetakse silmas peamiselt inimeste vahelist mõistmist, mitte oskust rääkida või kõndida. Ringivuravad ja kõnelevad masinad pole enam uudis. Inimeseks olemise väärtuse edendamiseks tuleks varasemast suuremat tähelepanu pöörata loomingulisuse, kriitilise mõtlemise ja veenmisoskuste vallas.

Samal ajal on aeg harjuda maha suruma üllatust seoses sellega, mida kõike asuvad masinad tegema. Näiteks võiks olla uudis padjasuurusest magama uinutavast robotist Somnox, mis nõuab, et omanik seda enda vastu suruks. Seejärel hakkab see rahulikult ja rahustavalt hingama, kuni inimene jääb tuttu. Somnixiga loodetakse vähendada muu hulgas rahustavate ravimite tarbimist.

Rahustite vajadus võib hüppeliselt kasvada, sest muutuste realiseerimine toimub piltlikult öeldes meie silma all. Suuremas riigis võib juba täna märgata uudiseid konkurentsis püsimiseks sadade ja isegi tuhandete inimeste koondamisest ja masinatega asendamisest. Inglise Panga ennustuse järgi võib kaduda riigis 15 miljonit töökohta.

Mainitud muutus võib mõjuda rängalt neile, kes jäävad ilma harjumuspärasest tööst, aga ka neile, kes ei jõua ega suuda omandada uusi töövõtteid. Šokk tabab ka tööandjaid, kellelt nõuab konkurentsis püsimine masinapargi täiustamist ja töötajate ümberkoolitamist. Tänu kiiretele ja olulistele muutustele muutub õppimine kestvaks seisundiks. Seda on vaja nii uute tööde kui ka uue eluga hakkamasaamiseks, kasvõi uinutavate ja süüa tegevate robotite vahel vahet tegemiseks.

Inimeste ja ettevõtete poolt tegemata jääv muutub riigi probleemiks. Raportis julgustatakse riike looma varakult sotsiaalseid probleeme ennetavaid turvavõrke, haridusprogramme jne. Pessimist ennustab, et võrku ei ole, optimist loodab sellelt üles hüpata – uut moodi tööde rüppe.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: