Junckeri plaan terrorismi kohitsemiseks eirab veebi toimimisloogikat
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri peas sündinud mõte ühe tunni jooksul internetti jõudnud terroristliku sisu eemaldamisest on läbi mõtlemata ja eirab veebi toimimisloogikat, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
"Eurooplased ootavad õigusega, et nende Liit neid kaitseks. Seetõttu teeb komisjon täna ettepaneku uute õigusnormide kohta, millega nõutakse terroristliku sisu eemaldamist veebist ühe tunni jooksul. See on kriitiline ajavahemik, mille jooksul tekib kõige suurem kahju".
Huvitav, kui palju Juncker mõtles, enne kui ütles? Seatud eesmärgi täitmine saab olema uue reegli väljakuulutamisest kordades probleemsem, alates sellest, kelle sõna peab kuulama, mis on terroristlik sisu, kelle kella järgi aega loetakse jmt. Kuid neist detailidest huvitavamaks võib osutuda küsimus, miks on mõned loetud minutid teistest tähtsamaks muutumas.
Ühe tunni probleem tuleneb interneti ja sellele rajatud teenuste võimaldatud kiirest infolevikust. Varasemal ajal võis mõne soovimatu uudise rajalt kõrvaldada veel enne ajalehekioskitesse jõudmist. Ajaloost leiab mitmeid näiteid, kus jõudis enne müüki ära kaduda ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kogu trükipartii. Samuti oli suust-kõrva kuulujuttude levik tänasega võrreldes aeglane. See kippus ajas muutuma ning taoliste sõnumitega sai levimisperioodil veel võidelda, levitades teistsuguse või konfliktse sisuga informatsiooni.
Internetiteenused avasid halva sisuga info levitajatele uue võimaluse. Emotsionaalse sisuga inimestega manipuleerivaid sõnumeid on lihtne koostada ja massiliselt levitada, enne kui keegi juhtunust arugi saab. Kuigi Juncker viitab terrorismi abistavale sisule, on demokraatiat õõnestavamaks osutunud Brexiti ja nii Euroopa kui USA poliitiliste valimiste eel valijate meelsusega manipuleeriv infosõda. Võimalik, et Euroopa Komisjoni salajasem strateegia näeb ette pärast terrorismi loosungiga prototüübi järeleproovimist täiendada seda poliitikaga sobimatu sisu piirangutega.
Google'i kui interneti andmevahetust kasutava teenuse analüüsist saab aimu soovimatute tagajärgede sünni põhjustest. Selle asemel, et minna sama teed teiste toonaste otsinguteenuse pakkujatega ja küsida otsingutulemustesse pääsemise eest raha veebikeskkondade pidajatelt ning sisutootjatelt, püstitas Google õilsama eesmärgina otsida infot inforuumis kõikehaaravalt, leida otsijale ainult olulist ja teha seda kiirelt. Lõppkasutajale mõjus uus teenus värskendavalt, kuna nad said kiiresti ülevaate, mida internetis neid huvitava päringu abil leidub.
Ometi pidi Google raha teenima. Olles nüüd otsijale kasulikud, tuli välja mõelda, kuidas olla kasulik inforuumi haldajatele. Lahenduseks oli vahendada uudse veebi pidajatele ja sisu loojatele reklaamiraha. Siit tõstatus kolmas küsimus, kuidas rääkida välja raha kaupade müümisest huvitunud reklaamiandjate käest. Selleks oli vaja olla kasulik sellelegi sihtrühmale.
Kõikehaarava ulatuse, olulisuse ja kiiruse kõrvale sündis teenus, mis analüüsis info otsimiste põhjal kasutajate käitumist ja vajadusi. Sellist sihtrühma tunnetust ei saanud reklaamijatele pakkuda ükski traditsioonilisse meediasse reklaamide vahendaja. Loodud süsteem kujutab suurepäraselt toimivat rahamasinat, milles saavad info otsijad tasuta teenust ja nad maanduvad vajalikule veebilehele, millel kuvatakse neile tõhusamalt mõjuvat reklaami. Tänu sellele kasvab pakutavate kaupade käive, millest Google saab osa endale. Peagi asusid sama mudelit ekspluateerima sotsiaalmeediateenuste pakkujad jne.
Ilusas maailmas jäi tähelepanuta, et lisaks reklaamijatele töötab masside mõjutamise masinavärk ka terroristide, demokraatia õõnestajate ning lihtsalt inimlikust arutusest sündiva sisu levitajatele. Kõigile meeldib see esimene tund, mille jooksul info levib sedavõrd kaugele, et algallika võib kasvõi ära kustutada.
Junckeri pakutud lahenduse toimemehhanismi täideviijad hakkavad paratamatult otsima oma võimetele vastavat optimumi. See asub suure tõenäosusega nõutud ajaakna tagumises otsas, kusagil 59 minuti juures. Kuid see ajamääratlus on eksitav ega räägi tõelisest esimesest tunnist. Enne seda kulub aega halva info avastamisele ja informeerimisele ning alles siis hakkab tiksuma Junckeri ühe tunni loendur, mille loodetud efekti peab ootama järgmised 59 minutit. Infoleviku kriitiline tund on selleks ajaks oma töö teinud.
Kuna inimliku kurjuse sünnitatud infoprobleem ära ei kao, vaid hakkab otsima infoleviku kiirendamise võimalusi, jäävad valijad ning poliitikud ootama uut ja efektiivset lahendust. Täna võib see tunduda ajal, kui interneti andmevahetuskiirused kasvavad, ebaloogilisena, aga selleks võivad osutuda tegevused, mis muudavad inimesi informeeriva infoleviku internetis hoopisksi aeglasemaks. Midagi stiilis – enne mõtle ja siis ütle.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"