Tehnikauudised: tehisintellekti ülemvõimust päästev rumalus ja silmaliigutustest isiksuseomadusi tuvastav tarkvara ({{commentsTotal}})

Foto: Franck V/Unsplash

Inimeste suhted tehisintellektiga on jätkuvalt kahetised. Ühelt poolt nähakse selle tohutut kasu teatud probleemide lahendamisel ja teaduses, teisalt peljatakse jätkuvalt seda, et mingil hetkel viib tehisintellekti edasiarendamine inimkonna hukuni, mille vastu on viimane aeg võtta meetmeid.

Nn tehisrumalus võib aidata päästa inimkonna tehisintellekti ülemvõimu käest

Autor: A Health Blog/Creative Commons

Tehisintellekt? Võib-olla vajame hoopis tehisrumalust. Selleks, et vältida apokalüptilist stsenaariumi, kus masinad võtavad maailma üle kontrolli, soovitavad mõned piirata tehisintellekti inimese intelligentsustasandini, kirjutab New Scientist.

Ehkki tehislikke üldintellekte – tehisintellekte, mis suudavad täita mis tahes ülesandeid, mida suudab täita inimaju – ei ole veel olemas, arvab Yampolskiy, et kavandamine, kuidas nende arvutusvõimeid piirata ja panna nad käituma inimestele tuttavlikul moel, võib aidata katastroofi tulevikus ära hoida.

Yampolskiy ja tema kolleeg Michaël Trazzi Sorbonne'i ülikoolis Pariisis soovitavad tehisintellekti piirata nn tehisrumaluse rakendamisega. Võttes aluseks inimaju umbkaudse mahutavuse, ülekandekiiruse ja töötlemisvõimsuse, tegid nad ettepaneku piirata tehisintellekti ühes sekundis tehtavate toimingute arvu või piirata selle nn töömälu suutlikkust inimajuga võrreldava tasemeni.

Samas ei pruugi masinajule piirangu panemine töötada nii nagu plaanitud. Inimesed ei pruugi oma töötlemisvõimekust optimaalselt kasutada, mis tähendab, et tehisintellekt võib meid ületada ka siis, kui tal on võimalik ühes sekundis teha palju vähem toiminguid.

Seega pakutakse välja kaks täiendavat meedet: tagamaks, et tehisintellekt ei suudaks ennast täiustada ja seeläbi muuta end tõhusamaks, tuleb sellele rakendada inimesele omaseid kognitiivseid nihkeid – vigu argumentatsioonis, mis sageli tulenevad sügavatest veendumustest, mis tähendavad, et me kaldume ratsionaalsete otsuste tegemisest kõrvale. Selliste nõrkustega masin võib teoreetiliselt käituda meile sarnaselt, mis omakorda võimaldab meil paremini ette näha selle käitumist.

Konservatiivsus on üks selline nihe, mille võiks kasutusele võtta. Kalduvus viisakusele aga teine. "[Tehisintellekt] püüab mitte kedagi solvata, vältides agressiivset käitumist," kirjeldas Yampolskiy.

Mõned ettepanekud on väga mõttekad, ütleb Stuart Armstrong Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudist. "Asjaolud, nagu töötlemispiirangud, võiksid olla kasutatavad selleks, et muuta tehisintellekti mõtteviis tõlgendatavaks –  mitte selle halvamiseks, vaid veendumaks, et see ei saaks teha asju, mida me ei suuda järgida," ütleb ta.

Armstrong aga seab küsimuse alla, kas Yampolskiy soovitatav üldine lähenemisviis on lõppkokkuvõttes tulemuslik. "Püüdke takistada väga intelligentsel tehisintellektil enda täiendamist. Mis takistab masinal endast koopia tegemist, millel pole sellist piirangut? Siis on mäng läbi."

Kuigi kognitiivsed nihked võivad osutuda kasulikuks, ei mõista me ehk piisavalt hästi, kuidas need inimese mõistuses eksisteerivad, et teada, kuidas neid masinatele usaldusväärselt transportida.

Teadlaste välja töötatud tehisintellekt suudab 200 silmaliigutuse põhjal tuvastada inimese isiksuseomadusi

Autor: Flickr Creative Commons/Hans Splinter

Saarlandi ja Stuttgart ülikooli teadlased töötasid koostöös Lõuna-Austraalia ülikooli psühholoogidega välja tarkvara, mis on võimeline silmaliigutuste järgi kindlaks määrama isiksuseomadusi, vahendab Business Insider.

"Kuigi emotsioonide äratundmise kohta näoilmete kaudu on juba uuringuid tehtud, siis on see esimene kord, kui meil õnnestus selle järgi tuvastada isiksuseomadused," ütles Saarbrückeni Saarlandi Ülikooli Max Plancki Arvutiteaduse Instituudi uurimisrühma "Pertseptuaalsed kasutajaliidesed" juht Andreas Bulling.

Ühe osana oma uurimistööst paigaldasid teadlased 50 õpilasele silmaliigutuste salvestamise seadmed ja lasid neil ülikoolilinnakus 10 minutit nendega ringi käia ning midagi osta. Neil paluti täita ka küsimustik, mida tavaliselt kasutatakse inimeste isiksuseomaduste hindamiseks.

Teadlased kasutasid umbes 200 markerit. Näiteks seda, kui palju uuritavad silmi pilgutasid, kui kaua nad millelegi keskendusid ja kui palju nende pupillid laienesid. Nende markerite abil õnnestus teadlastel kindlaks määrata seos teatud omaduste ja silmaliigutuste vahel.

Silmaliigutuste jälgimise abil on tarkvara võimeline "nägema", kas inimene on kohusetundlik, seltsiv, salliv ja isegi seda, kas ta on emotsionaalselt ebastabiilne. See võib tuvastada ka selle, kui uudishimulik keegi on.

Teadlaste sõnul teeb tarkvara veel eriliseks see, et ta ei vaja värskendusi, sest see töötab masinõppe baasil.

"See on juba iseenesest uudne, et selline tarkvara üldse töötab," ütles Bulling. Kui emotsioonid varieeruvad ühest äärmusest teise, siis isiksuseomadused on väga stabiilsed. "Esialgu polnud selge, et isiksuseomadusi on võimalik silmaliigutuste järgi hinnata," ütles ta.

Teadlaste järgmine ülesanne on tarkvara sooritust parandada ja keskenduda ka kehakeele analüüsimisele. Kuigi neil endil pole plaanis seda tarkvara riistvaraga ühendada, näevad nad sellel laia kasutust robootikas.

"Nagu kõike, saab meie loodut kasutada nii heaks kui ka halvaks," ütles Bulling, kuid ta loodab, et tarkvara muudab inimese ja masina vahelise suhtluse paremaks ning ausamaks.

Näiteks võib silmaliigutuste jälgimise seadme paigaldada autodesse, mis oleks seejärel võimeline tuvastama, kas autojuht kaldub riskialtisusse või mitte.

Tarkvara edasisel arendamisel on seda võimalik kasutada ka autistide abistamisel. Silmaliigutusi jälgivate prillide abil oleks neil, kel on raskusi oma kaaslaste reaktsioonide ja tunnete äratundmisel, teiste käitumist võimalik paremini mõista.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: