Plastprügi kütab kliimat
Vähe sellest, et maailmamerd saastav plastprügi kahjustab mereolendeid, nüüd tuleb välja, et ta kütab ka kliimat. Hawaii Ülikooli teadlaste sõnul eraldub merevees hulpivast plastist päikesevalguse toimel kasvuhoonegaase.
Uuringu autorid eesotsas Sarah-Jeanne Royeriga tunnistavad, et õigupoolest ei saagi avastust pidada üllatavaks, sest plasti toodetakse ju samast fossiilsest toorainest, millest fossiilkütuseidki. Need on aga tuntud kasvuhoonegaaside allikad.
Royer ja kolleegid tegid katseid mitmesuguste plastidega. Kõige enam metaani ja eteeni eraldus LD-polüeteenist, mis samas on maailma kõige toodetavam ja ka kõige äravisatavam plastitüüp. Just sellest plastist tehaksegi näiteks poes pakutavaid kilekotte.
Autorid kirjutavad ajakirjas PLOS One, et kasvuhoonegaaside eritumist soodustavad plasti sisse ajapikku tekkivad väikesed praod ja rebendid, mis suurendavad plasti pinda ja võimaldavad polümeerimolekule lagundaval päikesekiirgusel neile tõhusamalt jaole saada.
Atmosfääri tõustes neelavad kasvuhoonegaasid maalt ja merelt tulevat soojuskiirgust, mis seetõttu ei jõua maailmaruumi, vaid jätab oma energia siia, meie planeeti soojendama. Tulemuseks võib olla liustike sulamine ja merepinna tõus.
Plasti tootmise maht arvatakse aga järgmise paarikümne aastaga kahekordistuvat.
https://www.dropbox.com/s/78rf0xz2dfzynpc/Robotid_Portaal_ERR.mov?dl=0
Toimetaja: Marju Himma