Neutrontähe tagakülg on näha ka eestpoolt ({{commentsTotal}})

Mudel näitas, et kõige väiksema massiga ja seega ka kõige väiksema tihedusega neutrontähe kiiratud valgus levis enam-vähem nii, nagu valgus tava-arusaama järgi levima peaks.
Mudel näitas, et kõige väiksema massiga ja seega ka kõige väiksema tihedusega neutrontähe kiiratud valgus levis enam-vähem nii, nagu valgus tava-arusaama järgi levima peaks. Autor/allikas: ESO

Kuu tagakülge ei näe me Maa pealt kunagi. Kuid nüüd selgub, et kui Kuu ei oleks Kuu, vaid hoopis piisavalt tihe neutrontäht, siis võiksime ta tagakülge näha põhimõtteliselt kogu aeg.

Jaapani teadlased eesotsas Hajime Sotaniga Jaapani Riiklikust Astronoomiaobservatooriumist kirjutavad eelretsenseerimata võrguväljaandes arXiv, et neutrontähe raskusjõud võib olla nii tugev, et tähe ühelt küljelt välja kiirgunud valgus paindub ta toimel teisele poole tähte. Nii võimegi siinpool tähte näha valgust, mis on kiirgunud tähe tagaküljelt.

Neutrontäht on supernoovana plahvatanud tähe jäänuk, mis on vaid paarikümne kilomeetrise läbimõõduga, kuid massi poolest suurem kui meie Päike. Seega on ta hästi tihe ja ta raskusväli ongi seetõttu hästi tugev.

Sotani ja ta kolleegid modelleerisid arvutil kolme neutrontähte, kõik läbimõõduga 20 kilomeetrit, kuid üks neist oli kahe Päikese massiga, teine natuke raskem ja kolmas natuke kergem.

Mudel näitas, et kõige väiksema massiga ja seega ka kõige väiksema tihedusega neutrontähe kiiratud valgus levis enam-vähem nii, nagu valgus tava-arusaama järgi levima peaks. Aga kahel tihedamal tähel painutas raskusjõud valguse teisele poole tähte.

Need valguskiired, mis väljusid tähest tähepinnaga risti, niiöelda otse üles, teisele poole tähte ei paindunud, aga igasuguse muu nurga all väljunud valguskiired painutas raskusjõud ära.

Täpsuse huvides tõdegem, et suurem osa neutrontähe kiirgusest ei ole mitte nähtav valgus, vaid röntgenkiirgus, kuid tiheda neutrontähe raskusjõud saab jagu sellestki.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: