Kas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus ({{commentsTotal}})

Jalgpalli ja suguakte pole võimalik otseselt võrrelda.
Jalgpalli ja suguakte pole võimalik otseselt võrrelda. Autor/allikas: Sam Wermut/Unsplash

Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta.

Glasgow Lõuna-Üldhaigla teadlased eesotsas John McLeaniga näitasid üheksale tulihingelisele Glasgow Rangersi fännile 30 lühikest videot, mis kujutasid vastasmeeskonnale värava löömist. Samal ajal uurisid nad nende ajutegevust funktsionaalse magnetresonantstomograafi (fMRI) all. Masin võimaldab jälgida, kuhu liigub parasjagu ajus rohkem verd. Sellest omakorda saab välja lugeda, millise ajuosa neuronid laenglevad sellel hetkel rohkem.

Võrdlusmomendi loomiseks näidati osalistele ka 30 möödalööki kujutavat videot ja 52 klippi lahtisest mängust. McLean leidis, et lahtise mängu ajal, väravast mööda löömise ning palli väravasse toimetamise järel olid tõepoolest aktiivsed veidi erisugused ajuosad.

Värava löömise ajal lõi rohkem särama vöökääru eesosa. Eelnevates uuringutes on seostatud seda ootusärevuse ning erutusega ning tugeva mõnutunde sh orgasmieelse seisundiga ning selle alaosi võidu ja kaotuse ning olukorra meeldivuse ja ebameeldivuse üle otsustamisega. Seejuures pole olnud vahet, kas tegu oli meeste või naiste ajuga.

fMRI-ga täpsete mõõtmiste tegemiseks peab aga uurimisaluse pea liikumatult paigal püsima, mistõttu pole inimaju otseselt suguakti ajal jälgitud. Seetõttu nentisid uurimuse autorid, et jalgpall võib tekitada tulemuste alusel kohati mõnutunnet, kuid otseselt pole võimalik seda seksiga võrrelda. Hiljem avaldatud töödes on muu hulgas leitud, et sarnaseid aktiivsusmustreid nähakse samas ajuosas ka hasartmänguga raha võites.

Lugu täiendatakse John McLeani kommentaariga esimesel võimalusel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: