Varsti möödub kümme aastat rootslaste Spotify äriplaani käimalükkamisest. Daniel Ek ja Martin Lorentzon pakkusid muusikasõpradele meelehead tasuta menüüga, samal ajal harjutades neid kuulamise eest raha maksma. Nüüd on ettevõttel igakuiselt raha maksvaid kasutajaid 75 miljonit, tasuta kuulajaid 170 miljonit ja liidriroll maailmas.
See on asjaolu, mis võib seletada, miks osanikud otsustasid tuua ettevõte börsile. Maailmas juhtrolli omamine peaks mõjuma hästi aktsiate müügile. Samuti paistab loogilisena, et kui oled maailmas liider, siis oled seda ka börsil.
Aprilli algusest on Spotify aktsiad avalik kaup. Firma tõi osatähed börsile mõneti ebatavalisel moel. Selle asemel, et kasutada investeerimispankade teenuseid asjatoimetuste korraldamisel ning kauplemise vahendamisel, valis ettevõtte juhtkond otsemüügi tee.
Asjatoimetustel abistamisest on veelgi olulisem, et pank tagaks hinna, millega garanteerib teatud koguses väärtpaberite müügi, ostes need vajadusel ise ära. See on oluline garantii kui ettevõtte püüab väärtpaberite müügiga kapitali hankida.
Spotify kasutatud otsemüügi puhul saavad ettevõtte osanikud võimalike ostjatega otse kaupa teha. Seda siis ilma pankade pakutava garantiita hinna ega müüdava koguse osas.
Kuid Spotify olukord oli eriline. Hoolimata, et ettevõtte ei teeni veel kasumit ja alanud aastalt oodatakse umbes 300 miljoni euro suurust kahjumit, on kassavoog positiivne ja neil on tegutsemiseks piisavalt vabu vahendeid. Seega puudus vajadus börsilt raha hankimiseks. Otsekauplemise idee toetuseks eeldasid nad lisaks, et on maailmas piisavalt tuntud tegijad ega vaja vahendajate müügikampaaniat.
Kõik need tegurid kombineerusid isesorti sündmuseks, milles avaliku huvi ja spekulatsioonide kiuste söandasid osanikud vaid väikese osa kauplemiseks väljakuulutatud osakutest müüki panna. Selle tulemusel ei sündinud kauplemise alguses suurt hinnatõusu, vaid see langes ja siis natukene tõusis ja jälle langes jne. Spotify osakute hind meenutab rahuliku mere lained. Aga võib-olla näeme varsti midagi kose laadset.
Muusika kuulamine on alati olnud inimestele oluline ja kasvav osa sellest toimub suures valikuga kataloogist sündiva voogesituse teenusena. Seega peaks taoline äri kasvama, aga milline saab olema Spotify osa selles, pole veel selge. Nimelt on samale turule tungimas tõsised konkurendid.
Apple tegi algust vähem kui kolme aasta eest ja on umbes tuhande päevaga leidnud endale 50 miljonit igakuiselt maksvat klienti. Spotify"ga kahe peale on nende käes umbes pool muusika kuulamise eest maksvatest klientidest. Kolmandaks tegijaks samal turul on Amazon Music. Ülejäänud turu moodustavad mitmesuguse taustaga tegijad muusikatööstuse teenustest kuni mitme pisema Spotify koopiani. Kuid tollelt pildilt puudub üks suur tegija. Selle juurde tuleme peagi tagasi.
Loeme enne raha ja võimalusi. Apple"il on kassas vabade vahenditena sadu miljardeid dollareid ootamas head ideed. Amazonil on küll vähem, aga ikkagi piisavalt nii raha kui tehnoloogilist võimekust oma teenuse edasiarendamiseks. Lisaks on Amazonil üle 300 miljoni aktiivse kliendi kes ostavad regulaarselt igasuguseid kaupu. Lisaks nendele külastavad veebipoodi veel kümned miljonid juhuslikumat laadi klienti.
Tänu kaupade ostmisele saab ettevõte oma klientidest küllaltki hea ülevaate, et neile muu kaubaga koos ka muusikaelamusi pakkuda. Muuhulgas tegeleb Amazon aktiivselt videotoodangu vahendamisega sarnaselt Netflixile.
Seega on Spotify"il põhjust muretseda, sest firma vahendab, ega tooda ise muusikat. Järelikult on nende äri tundlik nn kauba saadavuse suhtes, sest muusika omaniku jaoks avardub kauplejate valikuvõimalus ja nad võivad leida parema pakkumise. Konkurentide lisandumine võib lahjendada ka klientide arvu.
See toobki uudise juurde, milles maailma suurima klientide arvuga ettevõte teatas, et muusika ei ole vaid see mida kuulame, muusika määrab selle kes me oleme. Firma teab mida kirjutame, mida vaatame, mida kuulame ja mida otsime.
Selle turundusmaterjalidesse kirjutatud loosungiga asus Google tutvustama uuendatud Youtube Music teenust, millega püüab pakkuda sama mida Spotify, Apple, Amazon jt.
Tõenäoliselt teab Google meist kõige enam. Neil on hunnikutes raha mis otsib head rakendust. Tegemist on juhtiva tehisintellekti arendava ettevõttega jne. Teatud mõttes oleks isegi pettumus, kui neil ei õnnestu Spotifyd troonilt tõugata. Teisalt oleks see halb olles märk võimu kontsentreerumisest. Igatahes ootab ees põnev muusikaturu klientide moosimise aeg, mille jälgimiseks leiab arvukalt innustavat võitluse ja võitmise temaatilist muusikat.