Inimtegevus on suhteliselt stabiilse iseloomuga, kuna on määratud keskmiste võimete ja võimalustega. Näiteks magatakse, süüakse, tehakse tööd, tarbitakse hüvesid, kogetakse õnnetusi või põhjustatakse pahandusi suhteliselt püsivas mahus. Tõenäoliselt tegutseb inimene võimaluste piiril. Ühe alternatiivi harvenemisel tehakse midagi muud rohkem. Kurva üllatusena paistab samasse süsteemi kuuluvat ka kuritegevus.
Rootsis on aastaid räägitud sularahata majandamisest ja kuningriigi kirikutes tehakse isegi annetusi pangakaardiga. Sularahaga maksete maht moodustab umbes kaks protsenti aastas sooritatavate tehingute väärtusest. Maailmaga võrdluses on kuningriigi alamad kõige harvemini pangaautomaadi ees sularaha välja võtmas. Rohkem kui pooltes pankades puudub sularaha. Sobiva trivia-faktina oli Rootsi 1661 aastal. Euroopa riikidest esimene paberraha kasutusele võtja. Nüüd tahavad nad esimestena sellest loobuda.
Mida peaks tegema sellises olukorras röövlid? Kaasaegse kultuuri üllatavaid aspekte kajastav The Atlantic käsitles sama temaatikat pealkirja all "Rootsi öökulli röövlid". Enne kui jõuame pealkirja sisutava näite juurde, toome veel natukene statistikat. 2016. aastal toimus Rootsis kõigest kolm pangaröövi. Kaheksa aastat varem rööviti panku keskmiselt igal kolmandal päeval ehk 110 korda aastas. Pangarööv ei tasu ära, kui pangas pole raha ja seda ei leidu ka teenindajate taskutes. Samal põhjusel on näpud põhjas paljudel taskuvarastel, sest taskutes pole enam öörigi.
Sularaha röövimisele panustatud kuritegeliku energia vabanemine otsib kuningriigis rakendust. Paistab, et ainukeseks tingimuseks on, et seda ei saa kasutada lillepoe pidamiseks, vaid see peab olema mingi kuritegevuse liik. Ühe uuendusena on hakatud röövima suuri kaubamajasid ja kalli elektroonikaga kauplejaid. Meetodiks on enamasti öösel suurte veoautodega poe rammimine, purustades kõik füüsilised takistused. Seejärel kantakse pood kiirkorras paari minutiga paremast kaubast tühjaks ja põgenetakse väiksemate kaubikutega teadmata suunas.
Mõned kauplused on hakanud end taoliste rünnakute vastu kaitsma, rajades enam-vähem tankide tõrjumiseks vastava kaliibriga tõkendeid. Ühe taolise kaitsega kohtusid röövlid eelmisel aastal Stockholmis, kui nad rammisid suure Volvoga varahommikul kalliste poodidega tänaval Chaneli butiiki. Pärast korduvaid rammimiskatseid pidid röövlid rünnaku pooleli jätma ja põgenema. Pole teada, kas tegemist oli samade tegelastega, aga mõned kuud hiljem rammiti naabruses olevat luksuskaupade poodi. Sealt lahkuti korraliku noosiga.
Seega võib sularahata majanduse üheks ilminguks kujuneda raske metallsõrestiku või maast väljaulatuvate postidega armeeritud kaubanduskeskuste väliskujundus. Tõenäoliselt muutuvad ka linna serva jäävate kaubalaadimiskeskuste välisilmed rohkem vanglasarnaseks, sest kasvamas on röövid ladudest.
Kui laod muutuvad turvaliseks, siis röövitakse kallist kaupa vedavaid autosid.
Intrigeeriva arendustööna hakati kaubaveo autosid röövima sõidu ajal ilma juhti segamata. Selleks sõideti öösel ilma tuledeta kaubaveoki sappa, stabiliseeriti kontakt veokiga, avati luuk ja siirdati kastide kaupa kallist elektroonikat teise sõidukisse. Kohalikule postiteenistusele oli toimuvast sedavõrd palju tüli, et nad varustasid veoautod kaameratega ning korraldasid öiste sõitvate röövlite tabamiseks erioperatsiooni.
Pihta pandava sularaha nappuse tõttu on kasvanud inimeste röövimine ja kodudesse sissemurdmised. Kurjategijad on avastanud, et krattida saab ka öökulle. Kuigi linnult pole midagi võtta, võetakse kogu tiivuline, sest mõnede Põhja Rootsis elavate öökullide eest makstakse põrandaalusel turul miljon krooni ehk umbes 100 000 eurot.
Rootslased lootsid sularahata elukorraldusega kuritegevust vähendada. Kardetavalt nii lihtsalt seda tahku inimesest eemaldada ei õnnestu. Võib-olla näeme tulevikus piketeerivaid loomakaitsjaid, kes nõuavad röövlitele sularaha tagasitoomist.