Üleskutse: otsi metsast pähklinäppi! ({{commentsTotal}})

Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius) on üks haruldasem ja vähetuntum Eesti metsloom.
Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius) on üks haruldasem ja vähetuntum Eesti metsloom. Autor/allikas: ReWild

Pähklinäpp on üks Eesti haruldasemaid metsloomi. Hea looduses liikuja, leia ta üles ja anna temast teada, et tunneksime kodumaa loodust paremini ja teaksime seda hästi hoida!

Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius) on üks haruldasem ja vähetuntum Eesti metsloom – suurte silmade ja kohevalt karvase sabaga ruuge hiireke, kes magab pool aastat ning ehitab suveks heinast ja lehtedest keraja pesa. Pähklinäpp on unilaste sugukonda kuuluv kaitsealune pisiimetaja nagu ka lagrits. Kutsume koos EV100 algatuse ja ReWild meeskonnaga looduses liikujaid teda üles leidma ning edastama oma vaatlust. 

Kas oled teda või tema tegevusjälgi Eesti metsades kohanud? Kui oled, siis teata sellest, sest viimastel aastakümnetel on Eesti pähklinäpi asurkonna käekäigu kohta väga väga vähe teada. Tegelikult ei tea vist keegi kas, kus ja kuidas pähklinäpp Eestis elab – paras müsteerium on lahendada.

Eesti asub pähklinäpi levila põhjapiiril, sestap on suurem lootus teda leida Lõuna-Eestist ja merepoolsetelt mahedama kliimaga aladelt. Elupaikadest asustab leht- ja segametsasid, raiesmikke, hekke, puisniite. Seejuures ärgem unustagem, et Muscardinus avellanarius tähendab sarapuu hiirekest – pähklites on palju energiat, et pikk talveuni üle elada. Kerakujulise heina- ja puulehtedes pesa ehitab ta varjulisse kohta nagu tiheda kuuse võrasse või sarapuupõõsa harude vahele, kuid asustab ka puuõõnsuseid ja pesakaste.

Paljud loomad võivad närida sarapuupähklit, kuid pähklinäpp teeb seda nii... Autor: ReWild

Kuidas tuvastada pähklinäpi söödud pähkli koor? Pähklinäpp närib pähklisse korraliku ümmarguse avause, hambajäljed on koore servaga pigem paralleelsed ja näritud ala on suhteliselt sileda üldmuljega. See eristabki pähklinäpi söögiks olnud pähkleid hiirte, nagu kaelushiire või leethiire söödutest. Kaelushiir järab pähklit lohakalt pilla-palla ja jätab augu ümber koorele kaldus hambajälgede ringi. Leethiire söödud pähklikoores on korralik ümar avaus, aga hambajäljed paiknevad servaga risti. Orav lõhestab pähklikoore lihtsalt pooleks. Leidsid metsast huvitava pähklikoore? Kes seda järas, kas äkki maias pähklinäpp?

Ära siis loomi ja loodust liigselt häiri. Kui vajad abi vaatluse tuvastamisel ja määramisel, siis saad abi Tartu Ülikooli zooloogidest korraldajate veebilehtede abil.

Pähklinäpi pesa kuuse otsas. Autor: ReWild

Pähklinäppi võib leida ka väljaheidete järgi, mis küll meenutavad mõnevõrra ka lendorava omasid. Autor: ReWild

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: