Kabli linnujaamas on tänavu kokku loetud üle 360 000 linnu ({{commentsTotal}})

Rändlinnud
Rändlinnud Autor/allikas: Kalmer Vanatoa/minupilt.err.ee

Kabli linnujaamas on 50 aasta jooksul rõngastatud üle poole miljoni linnu ning praegu käib seal kevadloendus. Sel kevadel loetakse päevas tuhandeid linde, mis on kokku andnud üle 360 000 linnu. Selliseid loendusi tehakse iga viie aasta järel.

Üks linnulaulusemaid oli soe öö vastu 5. aprilli. Loendati üle 100 000 linnu, tuhandeid tuvisid, peaaegu 50 000 hane, kümneid tuhandeid vinte.

Kabli linnujaama omapära on see, et ta asub peaaegu põhja-lõunasuunalisel rannikualal, nn rände pudelikaelal.

Kablist läheb üle rände juhtjoon väga paljudele metsaliikidele. Linnud jõuavad siia rannikule, kus aga on meri ees. Siis vaatavad nad tuule suunda, kui ilmad on kehvad, võivad ka peatuda ja toituda metsas vastavalt sellele, kas nad stardivad siit üle Läänemere või kehvema ilma korral lähevad lõuna poole, vahel ka põhja poole, mööda puurinnet. Rohkem lendavad nad varahommikul, vahel ka päevasel ajal. Nii ongi Kabli ühest küljest juhtjoon, teisest aga pudelikael.

Kabli linnujaam on Eesti keskkonnaseire programmi üks väärtuslikumaid punkte. Linde loetakse headeks indikaatorliikideks, kes annavad kiiret ja odavat informatsiooni keskkonnaseisundi muutuste kohta.

Erinevad linnuliigid on erineva rändestrateegiaga. On näiteks osarändurid, lühimaarändurid ja kaugrändurid. Nad elavad ja sigivad erinevates elupaikades. Kuna Kablis on linnuseiret tehtud 50 aastat, siis selle põhjalt saab teada nii mõndagi, mis on toimunud nii rändealadel ja sigimiselupaikades.

Näiteks on Kablis märgistatud rasvatihaste taasleidude põhjal kindlaks tehtud, et rasvatihased on aegade jooksul muutunud paiksemaks, st Lääne-Euroopas talvituva asurkonna osakaal on märgatavalt vähenenud ning vastupidi, talveks Eestisse jääv asurkond on kasvanud.

Aastaid kestnud standardiseeritud linnupüük on tekitanud väärtuslikud andmeread. Kaugrändurite, nagu lehe- ja põõsalindude kõrval näitavad numbrid ka osarändurite nagu rästaste ja vintlaste ning lühirändurite - tihaste ja pöialpoiste arvukuse vähenemist.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: