Hobune jätab meelde, kas oled naerusuine või kortsutad kulmu
Kui hobune näeb inimese fotot, siis jääb talle meelde, kas inimene on fotol rõõmsa või kurja näoga. Kui ta sama inimest hiljem päriselus kohtab, siis suhtub ta temasse fotol nähtud ilmele vastavalt kas usaldavalt või kartlikult.
Seesuguseid hobukatseid on teinud Briti teadlased eesotsas Leanne Proopsiga Portsmouthi Ülikoolist. Mõne aasta eest tegid nad kindlaks, et hobused reageerivad rõõmsa ja kurja näoga inimeste fotodele erinevalt, nüüd on aga selgunud, et hobune jätab ka inimese näo ja näoilme fotolt meelde.
Kui inimene, keda hobune ongi näinud vaid fotol, astub mõni tund pärast foto näitamist ise hobuse juurde, siis on hobusel temast juba eelarvamus tekkinud.
On teada, et hobused piidlevad ebameeldivaid ja ohtlikke nähtusi rohkem vasaku silmaga, meeldivaid ja sõbralikke nähtusi aga seiravad pigem paremaga. Just nõnda väljendasid nad ka hoiakut fotolt nähtud inimese suhtes – kortsus kulmuga fotol olnut vaatasid valdavalt vasaku silmaga, naerulsui poseerinut paremaga.
Inimesed saabusid hobuse juurde seejuures neutraalse näoilmega ja, mis on ka tähtis, ise teadmata, kumba fotot neist hobusele on näidatud. Kontrollkatseid tehti inimestega, kelle fotot näidatud ei olnud. Nende suhtes hobustel mingeid selgeid eelarvamusi ei ilmnenud.
Ajakirjas Current Biology kirjeldatud uuring näitab, et hobune võib inimisikust arvamuse kujundada puhtalt foto põhjal. Sellist võimet ei ole varem ühelgi loomal avastatud. Kuid et hobustel on inimeste ja ahvide järel loomariigis kõige väljendusrikkamad näod, siis on ka mõistetav, et nad oskavad ka inimeste näoilmeid hästi eristada ja küllap oma kogemuste põhjal neile ka tähendusi omistada.
Toimetaja: Marju Himma