Fosfori saamiseks võiks kasutada veekogude fosfori ringmajandamist ({{commentsTotal}})

Veeõitseng
Veeõitseng Autor/allikas: René Freiberg

Liigne fosfor soodustab veekogude eutrofeerumist ehk toitainete sisalduse tõusu. See võib põhjustada n-ö veeõitsengut, mis omakorda mõjutab negatiivselt veekogu elustikku. Veekogudele oleks suur abi, kui vähem fosforit vette lastaks – selleks tuleb tõhustada fosfori ringmajandust, et tekiks vähem selliseid fosforijääke, mis lõpuks veekogusse võivad jõuda.

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul võib kord juba järve sattunud fosfor järve pikaajaliselt mõjutada, sest ka pärast järvepõhja settimist võib osa fosforist pöörduda tagasi järvevette. Mõnikord on madalamate järvede tervendamiseks vaja eemaldada järvedest ka põhjasetted. Kuna setetesse on kogunenud palju fosforit, oleks mõistlik see eemaldatud sete ka otstarbekalt ära kasutada muldade väetamiseks.

Eestis on üle 2500 järve. Neist igaühes on põhjasetteid. Jääajajärgsete setete paksus võib olla kohati isegi kümmekond meetrit. Kuigi järvesetetesse ladestub aegade jooksul palju veemassiivist välja settinud fosforit, võib osa sellest taas vette pöörduda pindmistest settekihtidest. Nii võib põhjasetetest tulenev fosforikoormus mõnikord olla isegi suurem kui väljastpoolt järve lisanduv koormus.

Liigne fosfor soodustab veekogude eutrofeerumist, mis võib ilmneda mikrovetikate ja suurtaimede vohamisena, ka hapnikuolud järves võivad kehvemaks muutuda ja veekogudele oleks kõige parem see, kui vette jõuaks vähem fosforit. Selleks tuleks tõhustada fosfori ringmajandust põllul, metsas, tööstuses ja asulates, et tekiks vähem fosforijääke, mis jõuavad veekogudesse.

Järvede tervendamiseks ei ole alati vaja järvest setteid eemaldada. Mõne madala järve puhul on see aga kõige parem lahendus. Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teaduri Anu Kisandi hinnangul on järvemuda väärtuslik loodusvara, mida tuleks otstarbekalt põllumajandusväetisena ära kasutada juhul, kui järve tervise parandamiseks on setted järvest juba niikuinii eemaldatud.

Eesti järvedes on järvemuda fosforisisaldus tavaliselt vahemikus 0,5-2,5 mg P 1 g kuivaine kohta. Fosfor on põllumajanduses üks olulisemaid väetisi, kuid seda kaevandatakse maailmas üsna vähestes kohtades. Seega ei tasu ühtki kohalikku fosforivaru, ka järvesetteid, kasutamata jätta. Muidugi tuleb ka seda fosforit ikka tõhusalt ringluses hoida, et see niipea veekogudesse tagasi ei jõuaks, leiab Kisand.

Reedel toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses ökoloogiakonverents, mille ettekandes toovad Maaülikooli järveuurijad välja uuemad ja vanemad settefosforiuuringute tulemused.

Fosfor esineb setetes erinevates keemilistes vormides, millel on ka erinev võime fosforit järvevette vabastada ja selle kaudu mõjutada kogu järveökosüsteemi. Konverentsil arutataksegi, millised võiksid olla järve seisukohalt mõistlikud näidustused setete eemaldamiseks ning probleemid ja võimalused setete kasutamiseks.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: