Tehnikauudised: sõidujagamine tekitab ummikuid ja boikott tapjarobotitele ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Sel nädalal küsime, kas sõidujagamine kui personaalse ühistranspordi liik on vähendanud liikluskoormust tänavatel või hoopis põhjustab inimeste võõrdumine bussiliiklusest rohkem ummikuid. Omamoodi tupikusse on sattunud Korea teadusinsitituut KAIST, keda 50 teadlast enam kui 30 riigist süüdistavad tapjarobotite arendamises.

Kas sõidujagamisteenused raskendavad liiklemist ja tekitavad ummikuid?

Autor: Reuters/Scanpix

Sõidujagamisteenuseid on reklaamitud lahendusena ummikutele, sest ideeliselt peaks lokaalne ühel suunal liikumiseks sõiduki jagamine vähendama liikluskoormust. Transpordiekspert Bruce Schaller ütleb New Yorgis tehtud uuringule toetudes, et sõidujagamisteenused nagu Uber ja Lyft on aeglustanud päevast liiklust Manhattani ärikvartalites 20 protsendi võrra võrreldes viie aasta tagusega.

Schalleri nelja-aastase uuringuperioodi käigus on kasvanud sõidujagamisteenust pakkuvate inimeste arv 81 protsenti. Nii on praegu New Yorgis 68 000 sõidujagajat. Võrdluseks kuulsaid New Yorgi kollaseid taksosid on viis korda vähem. Lisaks sellele väidab Schaller, et 45 protsenti kõikides sõidujagajatest sõidavad enamus ajast ringi tühjana otsides kliente.

Schalleri tulemusi kinnitab ka ühistranspordi poliitika ekspert Jarrett Walker, kelle sõnul on üha rohkem inimesi hakanud hommikuse bussi- või metrooühenduse asemel hakanud eelistama mõnda sõidujagamisteenust. See aga tähendab, et inimesed vahetavad suuremad ühissõidukid väiksemate vastu.
Northeastern Ülikooli arvutiteadlase prof Christo Wilsoni sõnul näitavad mobiilsusandmeid, et sõidujagajad on Uberi juhid liikluses kõige aktiivsemad nii hommikuse kui ka õhtuse tipptunni ajal. Wilsoni hinnangul on igapäevaste tellimuste arv aasta-aastalt kasvanud, mistõttu võib järeldada, et kasvanud nõudlus on toonud turule uusi pakkujaid.

Uberi transpordipoliitika osakonna juhataja Andrew Salzbergi sõnul tuleb laiemalt pilti vaadata, sest liiklusummikute põhjused väga kompleksne teema. Arvestada tuleb majanduskasvu mõjuga, liiklustaristu kvaliteedi ja liikluskorralduse kvaliteediga. “Kõige lihtsam on lugeda teel sõitvate autode arvu, mistõttu räägitakse sellest probleemist ühekülgselt,” leiab Salzberg.

Uberi esindaja lisas, et ummikutest ei võida keegi ning liikumatud seisakud frustreerivad võrdselt nii taksojuhte, erasõidukit juhte kui ka sõidujagajaid. Ühtlasi soovis Salzberg ümberlükata väite, et sõidujagamisteenused röövivad reisijaid ühistranspordilt. “Oleme ikka ja jälle rõhutanud, et tiheda liiklusega metropolides pole ringiliikumiseks ühistranspordist paremat viisi,” ütles Salzberg.

Uberi transpordipoliitika osakonna juht avaldas lootust, et sõidujagamisteenused ja ühistranspordisüsteem suudetakse tulevikus lõimida tervikuks, mis kaotaks vähemalt linlaste seas vajaduse erasõidukite järele.

Lõuna-Korea ülikooli süüdistatakse tapjarobotite valmistamises

Autor: baboon/Creative Commons

50 tehisintellekti valdkonna teadlast enam kui 30 riigist kirjutasid alla kirjale, kus avaldasid muret Korea Teaduse ja tehnoloogia tippinstituudi (Korea Advanced Institute of Science and Technology (KAIST)) koostööle Lõuna-Korea relvasüsteeme tootva ettevõttega Hanwha Systems.

Teadlaste väitel soovis instituut koos ettevõttega luua “autonoomseid letaalseid relvasid”, mis oleksid põhinenud tehisintellektil. Seetõttu on allkirjutanud katkestanud sidemed ja teadustöö Lõuna-Korea teadusasutusega.

KAIST’i president Shin Sung-chul kinnitas, et nende teadlased pole arendanud surmavat  tehnoloogiat ega loonud autonoomseid relvasid, mida ei saa piisaval määral inimese poolt kontrollida. Sung-chui väitel töötavad KAIST’i teadlased välja algoritme, mille abil planeerida efektiivseid logistilisi süsteeme, arendada mehitamata navigatsiooni ja lennuõppe programme.

Kampaania “Peatage tapjarobotid” eest vedaja prof Noel Sharky sõnul on nad saanud Lõuna-Korea insitituudi selgitused kätte ning see on edastatud ka boikotti välja kuulutanud teadlastele. Allakirjutanud tutvuvad KAIST’i selgitustega ning otsustavad seejärel, kas boikotiga jätkata.
Ühtlasi kohtuvad järgmisel nädalal Genfis 123 ÜRO liikmesriigi esindajad arutama autonoomsete letaalsete relvade tootmise regulatsioone. 22 ÜRO liikmesriiki soovivad taolise teadusarenduse üldse ära keelata.
Teisalt pole tapjarobotid enam ulme. Näiteks demilitariseeritud tsooni turvavad Samsungi loodud SGR-A1 robotid, mis on varustatud automaatrelvaga. Robot saab tegutseda autonoomselt, kuid relva tegevust saab kaugjuhtida vaid inimene.

Facebook uuendab andmetöötlusreegleid

Autor: Reuters/Scanpix

Facebook teatas eelmisel kolmapäeval, et piirab kolmandate osapooltel kasutaja andmetele ligipääsu ning uuendab andmejagamisreegleid laiemalt. Sotsiaalmeediaplatvormi otsus on ajendatud eelkõige kaks nädalat tagasi antud lubadusest analüüsida pärast Cambridge Analytica andmeskandaali, millised rakendus Facebookis andmeid koguvad.

Täpsemalt muudetakse üheksa rakendusplatvormi API seadeid, andes muudatustega kasutajatele rohkem õiguseid kontrollida andmete jagamist ja piirata automaatset andmete kogumist. Muudatused mõjutavad muuhulgas ürituste, gruppide ja lehtede (Pages) API platvorme. Nii ei luba Facebook rakendustel enam postitada ürituste seintele automaatpostitusi ega koguda teavet külaliste nimekirjade kohta.

Kolmanda osapoole rakendused ei saa enam lehtedelt (Pages) lugeda kommentaare ja tulevikus peavad kõik lehega seotud rakendused taotlema Facebookilt sotsiaalmeedia platvormiga ühendumiseks luba.

Lisaks sellele saavad Facebooki kasutajad personaalse konto mõne rakendusega sidumisel täpsemalt, milliseid andmeid rakendus kasutaja kontolt kogub. Näiteks peavad kasutajad eraldi nõustuma teabe jagamisega, mis on seotud kohateavituste (check-in), meeldimiste, fotode, videodega, üritustel ja gruppides osalemisega. Ühtlasi keelatakse kasutajate telefoninumbrite järgi otsimine.

Kokkuvõttes soovib Facebook muutuda läbipaistvamaks ja esindada eelkõige kasutajate huve. Selle kinnitamiseks suletakse partnerite kategooria, mille liikmetel lubati koguda täppisturunduseks vajalikku teavet. Seevastu kasutajad saavad enda uudisvoo päisesse menüü, kus saavad kustutada rakendusi ja jälgida, millist teavet nad kolmandatele osapooltele jagavad.

Logistikaettevõtte loob mehitamata kaubalaeva

 

Tehnoloogiamaailmas on viimastel kuudel palju laineid löönud Uberi ja Tesla isesõitvadautod, kuid vähem tähelepanu on jagunud mehitamata merendustehnoloogiale. Nimelt on Norra laevandushiiud Wilhelmson ja Kongsberg pannud seljad kokku ning loonud projekti Massterly, mille lõpptulemusena peaks sündima esimene mehitamata kaubalaev Yara Birkeland.

Yara Birkeland on ettevõtete sõnul samm 21. sajandi laevanduse suunas – elektriajamiga null-emissiooni laev suudab lidarite, radarite ja infrapunasensorite abil võtta kauba peale, viia sihtkohta ning laadida selle ka maha. Kaugjuhtimisjaamad asuksid maismaal, mis tähendab, et inimesed saavad võtta laeva juhtimise üle täpsemaks navigeerimiseks. Tehnoloogia levimisel juhitaks mehitamata laevaliiklust sarnaselt lennuliiklusele.

Yara Birkeland on juba veesatud. Mehitamata laeva katsetatakse 12 meremiili ulatuses Norra rannikul ja praegu suudab alus sõita maksimaalselt kuus sõlme. Maailmameredel võib näha Yara Birkelandi seilamas 2020. aastal.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: