Algas astronoomiline kevad
Hoolimata veel mitmel pool Eestis akna taga laiuvatest lumehangedest, algas õhtul kell 18.15 Eestis kevad.
Kevadisel pööripäeval ületab Päikese keskosa ekvaatoril seniidi, liikudes põhja poole. Päike paistab sel hetkel keskpäeval Aafrika keskosas inimestele otse lagipähe.
Põhjapoolusel ei kao Päike järgmised kuus kuud horisondilt. Lõunapoolusel algab polaaröö.
Probleemid võrdpäevsusega
Kosmosest vaadatuna paistab pööripäeval öö- ja päevapiir vertikaalsena, ühendades sellega põhja- ja lõunapooluse. Samuti ei osuta Maa 23,5° kraadise nurga all paiknev Maa pöörlemistelg täna Päikese suunas ega sellest eemale. Vaatamata levinud eksiarvamusele pole päev ja öö pööripäeval siiski täpselt sama pikad.
Teoreetiliselt oleks teatud tingimustel see siiski võimalik. Maa peaks asuma Päikesest sedavõrd kaugel või täht ise olema nii väike, et Päike paistaks taevalaotusel tillukese punktina. Reaalses maailma on Päikese läbimõõt taevalaotusel aga pool kraadi. Väljasirutatud käe korral läheb selle katmiseks tervet väikese sõrme otsa.
Lisaks defineeritakse päikesetõusu ja -loojumist kui hetki, kui päikeseketta äär tõuseb üle horisondi ja see täielikult taevalaotuselt kaob. Kevad saabub samas momendil, mil üle ekvaatori liigub Päikese keskpunkt.
Viimaks peaks puuduma planeedil atmosfäär, sest see painutab päikesekiiri. Koidikul paistab Päike asuvat seetõttu tegelikkust veidi kõrgemal.
Kõige eelneva tõttu on põhjapoolkeral pööripäeval päev 12 tunnist veidi pikem. Eestis kestab päev 20. märtsil 2017 kokku 12 tundi ja 11 minutit. Maa atmosfääri mõju tõttu ei tõuse Päike pööripäeval ka täpselt idast ega looju läände, vaid teeb seda üks-kaks päeva parem.Pööripäevade illustratsioon. Autor: Silver est/Wikimedia Commons
Vastus, millal saabub päris ehk klimaatiline kevad, pole sedavõrd sirgjooneline. Selleks peab temperatuur tõusma püsivalt üle 5 °C ehk see võib juhtuda Eesti eri osades erineval ajal. Tavaliselt saabub klimaatiline kevad aprilli teises pooles.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa