Teismeliste reportaaž matkalt ja kohtumine kliimamuutustega
11. klassi poisid Mihkel ja Andres ei ole need koolinoored, keda võiks näha Viru keskuses hängimas või ninapidi nutitelefonis chattimas. Iga vaba hetk, ka näiteks koolivaheaeg kulub looduses matkamiseks. Külm talveilm pole mingiks takistuseks.
Eesti suuremad matkateed, Iklast Oandusse ja Perakülast Ähijärveni on juba läbi tehtud. Tihti põigatakse hoopis rajalt välja ja avastatakse tundmatuid kohti, mis alati just kergelt ei õnnestu.
“Üks kõige selliseid lollimaid ideid oli meil ükskord, kui me mõtlesime Põltsamaa jõge ületada, sest Andresel oli vaja kiirelt koju saada. Ja siis me ehitasime reaalselt nagu rontidest parve. Tõmbasime nailoniga kokku ka, aga õnneks jäi see parv jõe äärde kinni ja me ei ületanud seda, sest tõenäoliselt me ei olekski ületanud seda.” Mihkel
Enne kui “Osooni” meeskond külmast päris kangeks jääb, otsitakse lõunakoht ja pannakse priimus tulele. Täna on söögiks tatrapuder ja konservid. Need pannakse kokku ja sekka läheb natuke paprikat ja puljongit.
Ööseks jäädes tuleb kõik veevarud panna endaga samasse magamiskotti, sest muidu on vesi hommikuks külmunud ja seda on raske üles sulatada. Muidugi võiks joogivett saada ka lumest, aga seda ei soovita Mihkel ja Andres teha, sest sellega kulutab väga palju energiat.
Matkates ei jää poisid puutumata ka kliimamuutuste mõjust. Paraku on kliimamuutused hästi aktuaalne teema, maailma ja ka Eesti jaoks. Kliimamuutusi põhjustavad poiste hinnangul kasvuhoonegaasid, süsihappegaasid, metaan ja ka näiteks veeaur. Eesti on aga hästi suure õhusaastega riik ehk toodab väga suurt õhusaastet.
Euroopas oleme selle poolest esirinnas ja maailmas samuti eespool. Näiteks toodab Eesti ühe inimese kohta 15 tonni süsihappegaasi aastas. Saksamaal on see näitaja ainult viis tonni aastas.
Tuleb välja, et noored mehed on juba ilma näinud keskkonnaaktivistid, kes käisid paar aastat tagasi koos Kliimabussi meeskonnaga Pariisis, kus toimus ülemaailmne kliimakonverents. Teekonnal külastati mitmeid olulisi kohti Euroopas, mis on seotud kliimamuutuste põhjuste, tagajärgede ja lahendustega.
Käisime tuhaväljasid vaatamas, ehk siis jääkainete väljasid, mis on söe kaevandamisel tekkinud ja käisime tuumajaamas, mis jäi siis tee peale, ja pilt oli pehmelt öeldes kole, et kui sellise alaga tööalaselt seotud ei ole, siis iga päev sellist asja ei näe. Aga kui ikka õigesse kohta sattuda, siis võib ikka hirmu nahka ajada.
Pariisi kliimakonverentsil leppisid riigid kokku, et globaalse kliimamuutuse kontrolli alla saamiseks tuleb tagada, et temperatuur maal ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi. Selle saavutamine pole lihtne.
Poisid tõdevad, et ühel inimesel ei ole väga palju võimalik ära teha. Varem räägiti sellest, et lülita seadmed välja enne kui magama lähed. Aga tegelikult oleks muutuse jaoks vaja ikkagi sekkumist palju suuremas plaanis, riigi tasandil. Suured äriettevõtted peaksid tegema nihke, näiteks ka põllumajandus. Põllumajandussektor on väga suur kliimamuutustesse panustaja, edestades heitmetega ka transpordisektorit.
Toimetaja: Marju Himma-Kadakas