Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk ({{commentsTotal}})

Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Eesti teadlaste seast on viimasel ajal esile tõusnud tippe, kes on maailmas kõige tsiteeritumate teadlaste hulgas. Meie väikese rahva kohta tundub neid olevat ebaproportsionaalselt palju.

Kui mõelda, mis võiks olla selle nähtuse põhjus, siis võib-olla leidub meie teaduse finantseerimise ja hoidmise süsteemis midagi head. Kui mõtlen kasvõi omaenda töörühma peale, siis tahaksin tingimata rõhutada, et süsteem, mis võimaldab ühel rühmal koos püsida aastakümneid, on minu meelest väga hea, ja vähemalt minu rühma tulemused on kindlasti kõik saadud ainult tänu sellele, et niisugune võimalus on olnud.

Teisalt on teada, et niisugust olukorda nimetatakse konnatiigiks. On meil siis konnatiik? Äkki ongi! Konnatiik on ju hea rahulik koht, kus on toitu, kus on mõnusalt soe, hea elada, ja kus saab rahulikult tööd teha. Äkki see ongi konnatiigi peamine pluss?

Arvan, et konnatiiklust peetakse ohtlikuks asjata. Miks ta ohtlik peaks olema? Ilmselt eeldatakse, et kõik, mis teha on võimalik, on konnatiigis juba tehtud ja ühtegi uut ideed sealt enam ei tule. Aga miks siis ei tule, kui kõik tingimused on olemas?

Teaduslik konnatiik ei ole kunagi suletud, sest teadlased on kirjanduse ja konverentside kaudu omavahel pidevalt kontaktis. Vähemalt minu jaoks on selline olukord olnud väga soodne ja minu arvates ei ole see teaduse arengut sugugi takistanud.

Eesti teadlaste sõnavõtte Eesti teaduse fenomenidest kuulsite Vikerraadios 19.-25. veebruarini. Need korduvad täna, 25. veebruaril kell 17.05 Labori saates. Rubriiki toimetas Priit Ennet.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: