Röövajakirjad reostavad teaduskirjandust
Tipptasemel teadus ei ole ulmest tihti kuigi kaugel. Teaduskirjandust reostavate röövajakirjade abil saab anda tõsiteadusele pretendeeriva pakendi aga isegi puhtakujulisele väljamõeldisele, viitab anonüümse bioloogi salaoperatsioon.
"Röövajakirjade ainus eesmärk on teadlaste pealt tulu teenida. Nad võtavad vastu peaaegu iga artikli, mis neile saadetakse. Peaasi, et nad saavad kellelegi arve vastu saata. Tulemuste õigsuses ei veendu mitte keegi või tehakse seda ainult moepärast," selgitas Jeffrey Beall. Colorado ülikooli raamatukoguhoidja on tegelenud ebaeetiliselt käituvate teaduskirjastajate paljastamisega juba aastaid.
Nn Bealli mustast nimekirjast leidis 2018. aasta veebruari keskpaiga seisuga peaaegu 1190 kirjastajat, kes annavad veebis välja vähemalt ühte ajakirja. Tõsi, mitte kõigi sinna lisatud ettevõtete ebaeetiline käitumine pole üheselt tõestatud.
Igal juhul olid hiljutise salaoperatsiooni põhjal neist mitu nõus avaldama klassikalise ulmesarja Star Trek: Voyager osa "Lävi" süžeel põhinevat teadustööd. Artikli kirjutanud anonüümne bioloog BioTrekkie lahkas maksimaalse "celerity" ehk warp-10'ga ehk valgusest kiiremini liikumisega seonduvaid tervisemõjusid.
Katse käigus jõuti järelduseni, et inimkonna saatuseks on moonduda kosmilisteks kahepaikseteks. Töö "autorite" hinnangul pole põhjust aga arvata, et süstiku meeskond ei võiks tulevikus taas valgusest kiiremini reisida. Episoodi lõpuks õnnestus ju ometigi peategelaste inimkuju taastada. Veelgi enam, lahendus on olemas. "Intensiivse antiprootonpurske raviga" võiks mutatsioonide ennetamiseks teha algust juba reisi algusest peale.
BioTrekkie saatis oma loomingu kümnele kahtlase mainega ajakirjale. Neist oli nõus selle avaldama väikeste täiendustega neli. Üks väljaanne keeldus töö avaldamisest, sest see oli ilmunud juba teises ajakirjas. Ainult üks kirjastus märkis, et Tähelaevastiku Akadeemia on väljamõeldud organisatsioon. Viielt ajakirjalt BioTrekkie vastust ei saanud.
"See on märk, et akadeemilise kirjastamise kui tööstusharuga on probleemid. Teadust ähvardab tõsine oht – seda reostab rämps- ja pseudoteadus. Selle töö puhul on väga kerge öelda, et tegu on väljamõeldisega. Ent see ei ole iga kord sedavõrd lihtne. See võimaldab külvata segadust ja esitada teaduslikuna seisukohti, mis seda tegelikult ei ole," nentis Beall.
Sarnaseid katseid on korraldatud varemgi. Näiteks aastal 2014 ilmus kahes ajakirjas sisutühja tekstiga uurimus "Hägused, homogeensed konfiguratsioonid". Autorite seast võis leida teiste seas Maggie Simpsoni ja Kim Jong Funi. Samal aastal leidis avaldamist ainult lausetest "Get me off Your Fucking Mailing List" koosnev töö.
Röövajakirjadega seonduva probleemi ulatusest annab aimu nimeka teadusajakirja Science ja ajakirjaniku John Bohannoni 2013. aastal esitletud koostööprojekti tulemused. Tõsiste puudujääkidega uurimus vähi vastu võitlevast vetikast õnnestus avaldada 340 ajakirjast 60 protsendis. IP-aadressite põhjal selgus, et neist ebaproportsionaalselt suur osa tegutses Indias ja Nigeerias.
BioTrekkiet inspireeris aga pseudonüümi taha Neurosceptic peituva blogija katse avaldada üheksas ajakirjas uurimus midiclorian'itest. "Tähtede sõja" ulmefilmidest tuntud igas rakus elavad mikroskoopilised eluvormid huvitasid kolme kirjastajat. Beall leidis, et kuigi murekoha olemasolu on mitmeid kordi ilmekalt välja toodud, on järjekordne näitkatse igati tervitatav.
"Igal aastal asuvad teadlasena tööle kümned kui mitte sajad tuhanded uued teadlased, seda eriti Aasia riikides. Seetõttu on teaduskirjastamine alati kellegi jaoks uus nähtus. Neile tuleb kasuks, kui nad kuulevad, et õilsas tööstusharus tegutsevad ka korrumpeerunud avatud juurdepääsu mudelile toetuvad kirjastajad," viitas raamatukoguhoidja.
Teatud huvide konflikt on juba niigi viimasesse sisse ehitatud. Mida rohkem uurimusi avaldatakse, seda suurem on ajakirja võimalik kasum. See võib viia järeleandmisteni vastuvõetava töö kvaliteedis. Röövajakirjade jaoks on aga kasumi teenimine teaduse edendamise asemel juba eos põhieesmärk.
Nende mõju vähendamine toetub laias laastus Bealli sõnul kahele sambale. Esiteks on abi lihtsast teadlikkuse tõstmisest. "Näiteks arstiteadlastel, kes tegelevad ühtaegu inimeste ravimise ja teadustööga, pole põhjaliku taustakontrolli tegemiseks sageli aega. Röövajakirjad teavad seda. Seetõttu on eriti tiheda päevakavaga teadlastel kerge nende ohvriks langeda," nentis raamatukoguhoidja. Mõnikord lahutab röövajakirja nime maineka erialaajakirja omast vaid üks kolmetäheline sõna: The.
Nii tuleb ikka ja jälle ette olukordi, kus pettuse hiljem avastanud teadlane palub röövajakirjal uurimus veebist eemaldada. Selle eest küsitakse taas kopsakat tasu. Ajakirja sattunud tõsiteaduslikud ja heal tasemel tööd lisavad sellele legitiimsust. Leidub isegi libaettevõtteid, mille peamiseks tegevusalaks on röövajakirjadele muljetavaldava, kuid kahtlasele arvutusmeetodile toetuva mõjufaktori näol kvaliteedipitseri andmine.
Ebameeldiva üllatuse vältimiseks tasub käia üle käia järgnevast nimekirjast:
- Kontrolli, kas huvipakkuv ajakiri on kantud nimekirja Directory of Open Access Journals.
- Kontrolli, kas ajakirja indekseerivad andmebaasid Web of Science või Scopus.
- Kahtluse korral küsi abi ülikooli raamatukoguhoidjalt. Neist enamik on röövajakirjadega seonduvatest probleemidest teadlikud.
- Ära avalda tööd ajakirjas, mida sa ise kordagi lugenud pole.
- Küsi nõu vanematelt kolleegidelt ja professoritelt, millistes erialaajakirjades oleks kõige parem töid avaldada.
Teine võti peitub akadeemilises maailmas laiemalt. Sund avaldada aasta jooksul oma ametikoha säilitamiseks teatud arv uurimusi võib panna teadlased otsima hädalahendusi. Eriti terav on küsimus kolmanda maailma riikides, kus ei pruugi olla kogu süsteem veel hoolikalt läbi mõeldud.
"Kahjuks ei analüüsi kõik ülikoolid tööde ega pööra tähelepanu ajakirjade kvaliteedile, milles on teadlased ome töid avaldanud. Selle asemel lähtutakse nende lihtsast koguarvust. See on probleemi kindlasti süvendanud," leidis Beall.
Mis puutub BioTrekkie ajakirjas American Research Journal of Biosciences avaldatud Star Treki käsitlevat tööd, siis eemaldati see nende veebilehelt paar päeva pärast tekkinud meediakära. Teadaolevalt pole uurimuse autor selle avaldamise eest makstud 50 dollarit veel tagasi saanud. Õnneks polnud BioTrekkie nõus ajakirja algse hinnapakkumisega, mis küündis 749 dollarini.
Toimetaja: Marju Himma