Doktoritöö aitab järvede hooldamisel kasutada riigi raha tõhusamalt ({{commentsTotal}})

Lea Tuvikene tegemas uuringuid oma doktoritöö tarvis.
Lea Tuvikene tegemas uuringuid oma doktoritöö tarvis. Autor/allikas: Priit Zingel

Kui saame järvede seisundit hinnata võimalikult täpselt, saame kasutada riigi raha parimal viisil veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks töötas Eesti maaülikooli doktorant Lea Tuvikene välja mudeli, mida kaitseb sel reedel doktoritööna.

Lea Tuvikene selgitas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.

Tuvikene uuris, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.

Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires seni veel kasutatud.

Töös analüüsiti Võrtsjärve kümne seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. Teadlased leidsid, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused.

Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90 protsenti tema pindalast.

Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.

Lea Tuvikese doktoritööd "Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele" juhendas juhtivteadur maaülikooli Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: