Nagu linnuke oksa peal - kuidas talilindudel läheb? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Daisi Põllupüü/minupilt.err.ee

Elus on ikka nii, et ühe õnnetus on teise õnn. Tänavu jäi põllumeestel koristamata palju viljapõlde, kus nüüd kõrred lume seest välja turritavad. Talve saabudes sai aga nendest viljapõludest ühtäkki tohutu söögilaud paljudele  liikidele, nii närilistele kui lindudele.

Kitsedele lage väli sobib, nemad on harjunud sellises maastikus liikuma. Tihedas lumesajus haihtuvad nad nagu vaimud valgesse vaipa ja palja silmaga on neid üsna rakse eristada.

Kui närilised toimetavad lumevaiba all ja hämaras, peavad linnud oma kõhu täis saama keset päeva.

Põhilisteks põllukülalisteks on leevikesed, talvikesed ja erinevad tihased. Põlluäärsetel takjatel kõlguvad aga ohakalinnud, tuues sellesse liikide paabelisse veelgi värvi juurde.

Talvikesed ja leevikesed istuvad põlluäärsetel puudel ja varitsevad hetke, millal põllule söösta. Liigid hoiavad enamasti eraldi. Uhked punaste pugudega leevikesed on valinud endale meelepärased puuladvad, talvikesed aga hõivanud teised puud.

Talvikestele on tavapärane talviti lagedas paigas maast viljateri nokkida, olgu need siis koormast maha pudenenud või hoopis jahimeeste söödakohtades. Leevikestes tekitab selline lagedal väljal, maapinna lähedal toitumine üksjagu kõhedust.

Kõigepealt teevad linnuparved vaatlusi. Kui kõik on turvaline, sööstab leevikeste parv ahnelt kaerapõldu revideerima. Alati jäätakse valvur kõrgele puulatva ümbrust jälgima, et vajadusel hoiatada. Enamasti toimub see kõik põllu ääres, kust on hea ja lihtne põõsastesse pageda.

Väiksed julged tihased risti ette ei löö, nemad saabuvad kambakesi või hoopis teiste lindude parves. Söövad paar nokatäit ja putkavalt lõbusalt häälitsedes minema.

Talvikesed jälgivad enamasti seda kuskilt kaugemalt ja kõrgemalt, nemad teistega koos süüa ei soovi.

Ohakalinnud seevastu ei mõista oma suguvendade tõmmet sinna lagedale viljapõllule. Äärmisel juhul võivad nad põlluservast künnivagudelt sinna kukkunud seemneid nokkida, aga üldiselt jäävad nad ikka põlluserval kasvavate umbrohututtide juurde, olles nagu lindudest ökotoitlased.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: