Omariikluse tekkele sillutas teed eestlaste kõrge haridustase ({{commentsTotal}})

Õpetaja Laur
Õpetaja Laur "Kevadest" on üsna tüüpiline näide 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse koolmeistrist. Autor/allikas: Kaader filmist "Kevade".

Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri juht Tõnu Tannberg viitab aasta esimeses Horisondis ilmunud intervjuus, et iseseisva rahvusriigi idee tekke üks olulisemaid eeldusi oli eestlaste haritus.

Mis olid need eeldused, et mõte iseseisvast Eesti riigist üldse tekkida sai?

Üks olulisi eeldusi oli kindlasti varasem kogukondliku omavalitsuse kogemus. Alates 19. sajandi algusest osalesid eestlased vallakohtute ja seejärel vallakogukondade töös, mis andis võimaluse omi asju ise otsustada ja kohapeal vastutust võtta.

See oli kahtlemata hinnaline kogemus. Lisaks soodustas rahvuslike ideede levikut eestlaste kõrge haridustase, üldine kirjaoskus, korralik koolivõrk ja edumeelsed maakooliõpetajad, kes neid ideid noorte seas levitasid. 19. sajandi lõpul olid eestlased haridustasemelt Vene impeeriumi absoluutses tipus ja see oli üks meie olulisemaid tugevusi.

Loomulikult soosis siinset arengut üldine rahvusluse tõus Euroopas. Teadmised sellest, mis mujal maailmas toimub, olid siinmail märksa suuremad, kui seda ehk tavapäraselt osatakse arvata – et mida see 19. sajandi talupoeg ikka teadis või aru sai.

Juba 1806. aastal, see on ajal, mil Eesti- ja Liivimaal kehtis veel pärisorjus, hakati Tartus välja andma omakeelset ajalehte „Tarto maa rahwa Näddali-Lehte”. See oli mõeldud maarahvale ja ilmus regulaarselt, mis tähendab, et lugejaskond oli lehel olemas.

Paradoksaalsel kombel avardusid omakeelse ajakirjanduse ja eesti keele kasutamise võimalused siinmail 19. sajandi teisel poolel ehk venestusajal, mis ei olnud toonase Vene impeeriumi kontekstis kaugeltki midagi iseenesestmõistetavat.

Näiteks Ukraina aladel oli kohalik keel põlu all, sest keskvõim pidas ukraina rahvuslust impeeriumile ohtlikuks, ja nii ei saanud tekkida ka ukrainakeelset ajakirjandust. Seevastu eestlaste ja lätlaste puhul ei osatud keisrikojas esialgu midagi tõsist karta, leiti, et las loevad ja kirjutavad.

Tõehetk, et asi polnudki nii ohutu, kui alguses tundus, saabus alles 1905. aastal puhkenud esimese Vene revolutsiooniga.

Soovitame lugeda nii seda kui ka teisi Horisondi artikleid täismahus.

Toimetaja: Marju Himma-Kadakas



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: