Hulkade hulk on targem kui lihtsalt hulk
Rahvatarkus võib olla üllatavalt täpne, kuid veelgi täpsem võib hiljutise teadusuuringu järgi olla läbi arutatud rahvatarkus.
aljud meist on kuulnud väljendit "rahvahulga tarkus" või selle ingliskeelset vastet "wisdom of the crowd", mis viitab tõsiasjale, et kui suure hulga inimeste käest küsida nende hinnangut näiteks sellele, mitu dražeekommi on purgis või kui palju kaalub laadale toodud härg, siis võib tihtilugu juhtuda, et inimeste pakutud hinnangute keskmine on tõele lähemal kui ühegi inimese pakkumine eraldi võetuna.
Nüüd aga on rühm Ameerika Ühendriikide, Argentina ja Saksa teadlasi avastanud, et rahvahulga tarkus läheb veel täpsemaks, kui jagada rahvas väiksemateks rühmadeks ja lasta neil küsimuse üle isekeskis arutleda.
Joaquin Navajas Buenos Aireses asuvast Torcuato Di Tella ülikoolist ja ta kolleegid palusid 2015. aastal Buenos Aireses toimunud TED-konverentsil osalenud mitmel tuhandel inimesel vastata mõnele lihtsale küsimusele, näiteks kui kõrge on Eiffeli torn või mitu väravat löödi 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
Kõigepealt paluti igaühel vastata individuaalselt, seejärel aga arutada küsimust viieliikmelises rühmas ja leppida minuti jooksul kokku kollektiivne vastus. Ja tuligi välja, nagu Navajas ja kaasautorid nüüd ajakirjas Nature Human Behavior kirjutavad, et arutelurühmade vastuste keskmised olid veel märksa täpsemad kui individuaalsete vastuste keskmised.
Nii et tasub ikka asju omavahel arutada. Tulemus ei ole muide sugugi iseenesestmõistetav, sest mõnedki sotsioloogid oletasid enne katse tegemist, et rühmaarutelud võivad anda pigem vähem täpseid vastuseid, sest maksvusele võib pääseda niinimetatud karjaefekt või karjamentaliteet.
Toimetaja: Marju Himma